"Mina vaatasin seda ausalt öeldes kui teletöötaja. Ma olen päris palju teinud erinevaid saateid erinevates žanrites ja olnud sealhulgas ka seotud ka telesarja tootmisega. Ütleme ausalt, et kui sa oled ikkagi kommertstelevisioonis näinud, kuidas inimesed peavad tehnilises mõttes palju parema ja kvaliteetsema asja kokku panema," oli Pauts "Vikerhommikus" kriitiline.

Ta lisas, et ei tea, palju kontsert maksma läks, kuid oletades, et see moodustas ühe kolmandiku 300 000 eurosest eelarvest, oli seda ikkagi liiga palju. "Kui sa näiteks mõtled, et telesarja osa peab saama toodetud kuskil sada korda väiksema summaga, ma nagu tahaksin ausalt teada, kuhu see raha pandi. Ma tean, et seal tegutses tippoperaator Meelis Veeremets, kes on tõesti olnud väga paljude heade filmide juures ja ma mõtlesin, et kas on siis vaja sellist talenti palgata ja raisata, et toota meile pilt, mis meenutab Samsungi kaameraga juhuslikult filmitud sutsakaid," kommenteeris ta.

Laupäeval ERMis toimunud juubelivastuvõtul linastunud filmi maksumus oli 170 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kogu lavastus oli Pautsi sõnul hüplik ja hektiline kompott. "Teda ei olnud võimalik tervikuna vaadata, kõik väsisid vist mingis punktis ära. Mina ka alguses natukene vaatasin, siis ma läksin kohe Facebooki, mul oli vaja ennast välja elada, sest see pilt ei tundunud kuidagi vastavat väljakäidud eelarvele ja kui ma uuesti vaatasin, ma pean tunnistama, ma ka ei saanud midagi aru," ütles Pauts.

Pautsile tekitas küsimusi näiteks lõkke ümber filmitud stseen. "Ma tõesti ei saanud aru, kuidas see mind kui eestlast peaks puudutama. Aga võib-olla kui teda tervikuna üle vaadata ja kompott sulab kokku, nagu Švejkis Otto Katzi legendaarse välialtari maal, mis lähedalt vaadates oli mingi mudru, aga kaugelt ilus kolmainsus, võib-olla me siis saaksime aru," ütles Pauts.

Presidendi kõne - traditsiooniline ja ettevaatlik

President Kersti Kaljulaidi kõnet kommenteerides tõdes Pauts, et teemad jäid küll tagasihoidlikuks, kuid kas Eesti inimesi olekski vaja julgetel teemadel šokeerida. "Mul üks sõber Facebookis kohe kurtis, et see oli üks jube igav kõne. Tema ikkagi ootaks sellisel tähtpäeval midagi erilist, midagi säravat, midagi, mis jääks meelde. Ta on ju selline traditsioon, mis käib vabariigi aastapäeva juurde nagu jõulumees käib jõulude juurde või jaanilõke jaanipäeva juurde. Kas sa kujutad ette, et nüüd tuleb jõulude ajal kaamel uksest sisse. Sa oleksid väga üllatunud ja rabatud, aga kas see just positiivne oleks," kirjeldas Pauts.

Ta lisas, et kõnes olid olemas kõik kindlad teemad, mida peaks puudutama ja millest kõrvale ei tohiks kalduda ning kurta polnud tänavuse kõne üle midagi. "Minu enda arvamus on selline, et me tegelikult ootame presidendi kõnelt sellist turvatunnet, et meie riigis ikkagi kõik toimib, et meil on kõik hästi, mõned manitsused ka võib-olla mokaotsast, õnneks ta neid väga ei jaganud. Ta on traditsioon, mis minu meelest ei tohiks väga palju muutuda," ütles naine.

Pauts lisas, et näiteks eelmine president Toomas Hendrik Ilves armastas kõigile näpuga näidata. "Minu meelest on Kersti Kaljulaid üsna ettevaatlik president, ta on meile pandud sinna kompromissi korras, minu meelest tema kõned on suured kompromissid olnud seni. Kellelgi pole midagi väga iriseda ja midagi säravat sealt siis ka ei tule, millest oleks järgmine päev oleks tohutult rääkida," võttis Pauts oma arvamuse kokku.

Pauts lisas, et vabariigi aastapäeva eeskava puhul võiks proovida järgmistel kordadel ka muudatusi sisse viia. "Me mäletame lavastust, kus hüppasid jänesed ringi. Selline lastepärane tükk oli tehtud, mis erines kõvasti nendest asjadest, mis oli varem tehtud. Sai tükk aega rääkida ja mitu aastat seda meelde tuletada. Võib-olla oleks vaja midagi väga värsket äkki, et kui see meile üldse ei meeldi, saaksime vana juurde tagasi tulla ja lõpuks ometi rahul olla korraks millegagi," ütles Pauts.