Marko Reikop tõstis saja-aastast kullakangi: "Nii väike, aga nii imelikult raske!" ({{commentsTotal}})

24. veebruaril näitab Eesti Panga muuseum päris ehtsat ajaloolist
kullakangi aastast 1922. Marko Reikop käis katsumas, kui raske see üle
poole miljoni euro maksav kamakas õigupoolest on, miks teda nii hoolikalt turvama peab ning milline oli tema tähtsus Eesti panganduse ajaloos.

"Täpselt ma ei julge öelda, aga hetkel, ma arvan, et ta maksab üle poole miljoni euro. Ja ta ei ole suur tükk, ta on väike tükk. Väiksem kui tavaline leivapäts, et teda on suhteliselt hõlbus ära võtta, seetõttu me valvame," selgitas EP sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve "Ringvaatele".

Kullakang on pärit aastast 1922, mis tähendab, et kogu Eesti Panga kattevara, mis kullas oli, millega Eesti kroon oli tagatud, on just üks tükike sellest kullakangist.

"Jah, täpselt see nii on. Aga see ei ole nüüd reparatsioonikuld, sest reparatsioonikuld tuli Eestisse kuldmüntide näol ja seda siis 20ndatel aastatel mitu korda seda kulda müüdi, vahetati. Aga jah, enne sõjaaegsest perioodist see konkreetne kang pärineb, ehkki ta füüsiliselt on hoopis valatud Türgis 19. sajandil. Aga kullaga on ikka nii, et kuld seisab. Kuld on väga likviidne, teda müüakse erinevatesse kohtadesse ja polegi tegelikult õnnestunud selle konkreetse kangi täpset ajalugu välja selgitada ja keegi ei selgitagi," sõnas Roosve.

Ülejäänud kullakangid on jätkuvalt USA-s, Washingtonis föderaalreservi hoidlas. "Selle ühe kullakangi me tõime tegelikult siia emotsionaalsetel põhjustel, sest kullast on nii palju juttu olnud ja me otsustasime aastaid tagasi, kui avasime muuseumi, seda inimestele näidata," lisas ta.

Roosve rääkis, et kui nad selle kullakangi kätte said, oli see hoopis sinakashalli tooni. "Ta oli kaetud tolmukorraga, võib-olla me tegime isegi vea, et me pesime ta puhtaks ilusti destilleeritud veega. Aga tõesti, väikestesse uuretesse on kindlasti jäänud seda Washingtoni tolmu alles."

Kullakangi laualt üles tõstnud Marko Reikop pidi tõdema, et kang oli oma väikesest suurusest olenemata väga raske. "Nii väike, aga nii imelikult raske," märkis ta.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: