Eesti teadlased tahavad pikaealisuse bakteri panna piimapakki
Saades inspiratsioooni saja-aastasest Eestist, asus kaheksaliikmeline Tartu teadlaste grupp aasta tagasi uurima, miks ja kuidas on mõnedel lõunaeestlastel õnnestunud elada saja-aastasteks.
"Eakaid on tõepoolest uuritud mitmel pooel maailmas ja üsna mitmest aspektist, aga nende mikroobikooslusi on äärmiselt vähe uuritud. Teadaolevalt üks uuring on tehtud Hiinas, seal on üks eakate küla, kus on hästi palju üle saja-aastaseid inimesi. Teine uuring on tehtud Itaalias," ütles meditsiinilise miroobiökoloogia professor Reet Mändar Vahur Kersna saates "PÕS, kallis juubilar!".
Pole kahtlust, et mikroobikooslusi moodustavate bakterite osatähtsus meie elus on erakordselt suur. "Inimest nimetatakse superorganismiks, sest inimesel on kümme korda rohkem baktereid kui on keharakke," lausus Mändar ja lisas, et enamik bakteritest elab meie seedetraktis.
Teadlased loodavad uuringu käigus leitud bakterid panna ühel päeval piimapakki, et ka teised inimesed võiksid elada saja-aastaseks. "See on tõesti meie uuringu üks eesmärkidest," kinnitas Mändar.
Mikrobioloogia teadur Tiiu Rööp ütles, et teadlased ei ole mõelnud veel nii kaugele, mis juhtub siis, kui pikaealisust soodustav bakter ükskord piimapakis poeletile jõuab. "Me tahaksime teada saada, mis võiksid olla sealt väljajoonistuvad seaduspärad, miks inimene on elanud nii väärika elu nii pikalt," rääkis ta teadlaste eesmärgist.
Toimetaja: Rutt Ernits