Ühel ilusal talvepäeval käis Leissool külas New York Timesi ajakirjanik Penelope Colston, kes kirjutas väljaandele artikli Eesti meistri kellamaailmas kõrgeid laineid löönud teosest. Kell leidis nii laia kõlapinda ilmselt seetõttu, et Eesti vabadussõja soomusrongist number viis inspiratsiooni saanud Wõitleja ei ole ainult ese, vaid lugu, vahendas Vahur Kersna saade "PÕS, kallis juubilar!"

"Lugu on sellest, kuidas üks väike riik võitis samal ajal suurt Venemaad ja suurt Saksamaad ja kuidas see lõpuks nii lõppes, et suur Venemaa tõi meile viis autokastitäit kulda, et saaks Eesti Vabariigi üles ehitada. Ilma selle loota oleks asi lihtsalt asi," selgitas kellameister Tõnis Leissoo.

Wõitleja kella lugu sai alguse sellest, et Leissoo hakkas lappama ajalooraamatuid. "Esimene prototüüp oli mul väga kandiline. Ta nägi välja natukene nagu tank. Hakkasin otsima, kas Eestis on mõned head tankid tehtud, aga neid pole Eestis tehtud, hoopis soomusautod ja soomusrongid. Siis ma kohendasin seda rohkem, et oleks soomusrongi moodi," kirjeldas Leissoo kella valmimise protsessi.

Kell ei sündinud paugust, Wõitleja lugu ulatub viie aasta taha. "Ma alguses kogusin kellasid, siis hakkasin mõtlema välja sihverplaate ja siis hakkasingi tegema," selgitas kellameister ja lisas, et Wõitlejal oli algselt pea 40 varianti.

Leissoo järgmine looming kannab nime Maestro ja on inspireeritud Arvo Pärdist. "Kui ma seda tegema hakkasin, tahtsin leida mõne toreda loo Eesti inimestest. Eestis on päris palju inimesi, keda üle maailma tuntakse või hakatakse tundma," põhjendas mees.