Süüria filmitegijad ei pääse valitsuse piirangute tõttu Oscaritele ({{commentsTotal}})

Välisilma dokk Viimased mehed Aleppos (Last Men in Aleppo, Taani/Süüria/Saksa 2017)
Välisilma dokk Viimased mehed Aleppos (Last Men in Aleppo, Taani/Süüria/Saksa 2017) Autor/allikas: Pressimaterjalid

Süüria valitsus takistab filmi "Last Men in Aleppo" tegijaid Oscarite galale minemast.

Filmi meeskond teatas, et produtsent Kareem Abeed ja filmis kaasategev Mahmoud Al-Hattar 4. märtsil toimuval Oscari-galal ilmselt ei osale, vahendas EW.

Meeskonna sõnul keeldus Süüria valitsus viisataotlemise protsessi kiirendamast, mida ei muuda lihtsamaks ka USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud reisikeeld.

Oscari-nominendid avaldati 23. jaanuaril ning pärast seda hakkas filmi turundusmeeskond taotlema viisat Abeedile, kellel on Süüria pass, kuid kes resideerib Türgis. Süüria valitsus seadis tema intervjuu ajaks teise märtsi, mis teeb mehe pääsemise filmiauhindade jagamisele peaaegu võimatuks.

Filmimeeskond on pöördunud abi saamiseks ka USA välisministeeriumi poole, kuid neile on mõista antud, et ministeeriumil pole kavas sekkuda.

Juba teist aastat järjest on välismaistel Oscari-nominentidel raskusi galale pääsemisega. USA presidendi Donald Trumpi immigratsioonipoliitika tõttu ei saanud möödunud aastal Oscari galale minna mainekas Iraani režissöör Asghar Farhadi. Trump kehtestas möödunud aasta alguses sisserännukeelu seitsme islamiriigi kodanikele. 

Süüria kineasti Feras Fayyadi film "Last Men in Aleppo" on dokumentaalfilmi megahitt ja nomineeritud parima dokumentaalfilmi Oscarile.

Film keskendub aastaid kestnud sõjale Süürias, kus Aleppo elanikud püüavad vaenuvägede lahingute kiuste ellu jääda. Filmi autorid jälgisid kaks aastat Aleppos inimesi päästva ühingu Valged Kiivrid (White Helmets) liikmete igapäevaelu. Need vabatahtlikest tsiviilelanikest koosnevad kiirreageerimisüksused saabuvad pärast õhurünnakuid esimesena sündmuspaika ja hakkavad hooneterusudest ellujäänuid ning hukkunuid otsima.
Viimase kolme aastaga on selle üksusega liitunud 3000 inimesest teisi aidates hukkunud 145 ja saanud vigastada 430. Esimene Valgete kiivrite üksus loodi 2012. aastal pärast Aleppo pommitamist. Mitmed kuulsused ja Briti humanitaarorganisatsioonid toetasid süürlaste omaalgatuslikkust ning vabatahtlikud saadeti Türki päästjate koolitusele. Samas on neil puudus küll oskustest ja abivahenditest. Valged Kiivrid olid 2016. aastal nomineeritud Nobeli preemiale.

"Süüria valitsus ei taha passe väljastada, sest nad on kasutanud sama süüdistamistaktikat nagu ka venelased, väites et Valged Kiivrid teevad koostööd terrorigrupeeringuga," põhjendas Fayyad.

Filmi tunnustati Sundance’i filmifestivalil dokfilmi peapreemiaga ja võitis ka erinevad preemiad mitmel teisel mainekal filmifestivalil.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: