Anti Selart: Lembitu pealuu legend annab loodetavasti tõuke Eesti ajaloo jälgi ka mujalt otsida ({{commentsTotal}})

Kultuuriministeerium toetab muistse malevajuhi Lembitu pealuu otsimiseks loodud Eesti-Poola ühisprojekti 10 000 euroga. Hendriku Liivimaa kroonika räägib, et Lembitu pea lõigati pärast langemist Madispäeva lahingus maha ja viidi tõenäoliselt Riiga kaasa. Ajaloolane Anti Selart rääkis, kui suur tõenäosus on Lembitu pea ja selle legend üldse üles leida.

"See Lembitu pealuu on tekitanud rõõmsat elevust. See on väga hea, aga tegelikult peaksime me aru saama, et Eesti on täiesti tavaline Euroopa maa selles mõttes, et me oleme ajalooliselt olnud väga tihedalt seotud nii lähemate kui ka kaugemate naabritega. Ja Euroopa endast lugu pidavad riigid sageli asutavad oma ajaloo instituute välismaadesse, sest meie ajaloo allikad leiduvad väga paljudes maades. Eesti ei ole seda seni võimalikuks ja vajalikuks pidanud, aga Lembitu legend, tema pealuulugu, mis on kusagil 1960ndatel aastatel Eestis levima hakanud, on andnud loodetavasti inimestele tõuke, et sedalaadi tegevust ka tõsiselt ette võtta ja sealt mujalt ka midagi otsida," rääkis Selart "Ringvaatele".

Riik on andnud Eesti-Poola uurimisrühmale 10 000 eurot, et Lembitu pealuu legendi saaks päriselt otsima minna. Kelle ustele nad koputavad ja küsivad, et "vabandage, ega teil Lembitu pealuud pole?"

"Tahaksime koputada Poola kolleegide ustele ja küsida esmajoones, mis leidub Poola arhiivides ja raamatukogudes laiemalt Eesti ja kogu keskaegse Liivimaa vanema ajaloo kohta. Ja kui selle juures selgub midagi selle legendi päritolu kohta, on ju ka väga hea."

Oletame, et Lembitu pealuu leitakse üles. Kuidas siis saab uskuda, et tõesti on tegemist Lembitu pealuuga?

"Eks see ole usu küsimus. Kui peaks selline artefakt leiduma, siis me saaksime ehk tuvastada selle legendi päritolu, ja võib-olla, teoreetiliselt on ju võimalik loodusteaduslikke meetodeid kasutades teada saada, kus see inimene elas, mida ta sõi. See on tänapäeval võimalik," selgitas Selart. "Ma arvan, et siis tasub poolakatele tänulik olla, et nad on meid selle otsimise juures aidanud ja edaspidi me teame, kuhu seda põnevat üksikeset vaatama sõita."

Kõige väärikam, mida Lembitule Selarti sõnul me pakkuda saame, on huvi ajaloo vastu. "Huvi tema isiku vastu, selleaegsete sündmuste vastu. Uurigem ajalugu."



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: