Jaan Tätte: kui teiste pojad alustasid ärisid, ütlesin, et mul mängib parmupilli
Muusik, näitekirjanik ja näitleja Jaan Tätte meenutas oma lapsepõlve ja rääkis, kuidas tema oma kaht poega on kasvatanud.
Kui Tätte rääkis, et tema lapsepõlv möödus pigem range kasvatuse all, siis oma lastele on ta olnud selles mõttes halb isa. "Ma selles mõttes ei ole olnud hea isa, nii nagu minu ema ja isa olid head. Vabadust on olnud palju ja keeldusid on olnud minimaalselt elus. See oli pigem põlvkondade vahe, ma tahtsin, et kõik oleks teistmoodi kui mul oli. Tänu sellele ma arvan, et minu pojad pole kunagi pidanud minu eest midagi varjama või valetama," tõdes Tätte Vikerraadio saates "Käbi ei kuku".
Tätte peres kasvab kaks poega - poeg Jaan, kes on tuntud parmupillimängija ja Kunter, kes õpib Tartu ülikooli doktorantuuris bioloogiat. Mõlemad pojad kannavad edasi isa alustatut, sest ka Jaan ise on bioloogiat õppinud, kuid tuntud pigem muusiku ja näitlejana.
Tätte meenutas, et esimestes klassides unistas ta metsavahiks saamisest, siis metsatehnikuks ja metsaülemaks saamisest. "Kui tuli Vilsandi, tahtsin Vilsandi majakavahiks. Kui ma Vilsandiga seotud olin, olin kindel, et mu elu on seotud loodusega. Selleks läksin ma bioloogiat õppima, teadmata, et see on täppisteadus, kus on ainult matemaatika, füüsika ja keemia. Loomulikult visati sealt pärast esimest kursust välja," rääkis Tätte, kes on juba üheksa-aastasest saadik oma suved Vilsandil veetnud.
Tätte tunnistas, et oli lapsena veel suurem lillelaps kui tema vanim poeg. "Meeldis ojavulinat kuulata, lapsepõlves võisin tundide viisi kuskil istuda, passida ja nutta, kui kevadel mingid ilusad lilled tulid välja," tunnistas ta.
Oma abikaasa Margitiga tutvus Tätte aastal 1985, kui ta pärast Vene sõjaväge kultuuriharidust õppima läks. Margit õppis õppis pedagoogika Instituudis tantsujuhiks. "Tantsujuhid olid kõik ilusad tüdrukud, sealt oli valida," meenutas Tätte.
Mõistliku režiimiga kodu
Tätte tõdes, et tema lapsepõlves oli kodus karm kontroll, kas kõik kodutööd ja koolitükid on tehtud ning ette tuli ka vitsasaamist. "See ei olnud pidev, aga seda on elus olnud. Kui mu ema kuulab, siis ega see ei olnud ülekohtune. Minul on võib-olla isegi väga kurb, et ma ei ole peksnud oma lapsi," naeris Tätte.
Tätte sõnul ootas ema temalt viitele õppimist ja hindele kaks tehtud ülesanded peitis noor Tätte klaveri sisse. Oma laste puhul pole Tätte kunagi sellist korrektsust nõudnud. "Mingit süstemaatilist kurjustamist küll ei ole olnud," kinnitas ka poeg Jaan Tätte juunior.
Isa Tätte usub, et tema sees ongi mingi leebus. "Meenub ka mu naise hirm, kui me olime päris palju koos elanud ja ta ükskord oli mures, kas meil on midagi väga halvasti, sest me ei riidle ega pahanda. Mulle meeldib, kui mu ümber on rahulik ja mõnus," tunnistas mees.
Tätte juunior lisas, et ema ja isa ongi pigem erinevad inimesed, aga mitte erinevatest maailmadest. "See tuleb sealt samast nagu Jaan ja Kunter ja mina ja Margit. Ma arvan, et me Margitiga oleme sama palju erinevad, kui Jaan Kunteriga. Minul on täiesti ükskõik, kas ma pargin joone peale või mitte. Ma arvan, et Kunter ei suudaks ka füüsiliselt seda teha nii nagu mu naine ei suudaks joone peale parkida parklas," tõi Tätte näite. Poeg lisas, et ka tema on paljudes erialades pigem üle joone mineja.
Oma ellusuhtumist põhjendas Tätte sellega, et ei taha olla karjaloom. "Kui autot ei tule, siis ma lähen punase tulega üle tee, aga mu naine ei lähe, kuigi kilomeeter on näha, et ei ole mingit autot. Seadus kui selline ei ole absoluutne igas olukorras, kui sul endal mõistus peas on. Kunagi ma olin nii ülbe, võib-olla Marko Matvere mõjutusel, ja ütlesin, et reeglid on neile, kes ise asjadest mitte midagi aru ei saa," tunnistas Tätte.
Tätte juunior tunnistas, et pole kunagi ainult viitele õppinud, pigem olid tema hinded keskpärased. "Ma mõtlesin, et olengi eriti keskmine inimene, siiamaani ma mõtlen niimoodi, aga olen leidnud, et tavalisus on üsna ebatavaline. Keskmiseid on üsna vähe, ma ise üritaks olla võimalikult keskmine," arutles juunior.
Kui Jaan Tätte sai oma esimesed iseteenitud rahad kuivenduskraavidest ja maaparandusest, siis poeg Jaan pole kunagi rahahasarti tundnud. Tätte juunior meenutas, et käis kunagi õpilasmalevas maasikaid korjamas ja teenis kolme nädalaga 14 krooni. "Mul ei ole karjääri- või rahateenimise ambitsiooni kunagi olnud," avaldas ta.
Suunas lapsi muusika juurde
Kuigi Tätte juuniori sõnul pole vanemad talle kunagi oma ootusi peale surunud, tõdes isa Tätte, et suunas poegi lapsena muusika juurde. "Sai kõik viiulid, süntesaatorid ja asjad kingitud. Kui ma olin ümbermaailmareisil, siis naise ja pojaga kirja teel suhtlesime. Sain aru, et mingi kuradi parmupill on tulnud meie maailma ja Margit ütles murelikult, et ta on Vilsandil üleval toas ja muudkui mängib parmupilli. Minu jaoks on parmupill plönn-plönn, et kaua võib seda mängida. Kas on mingid vaimsed probleemid," naeris Tätte.
Tätte meenutas, et laeva peal oli ka jõukamaid mehi ning ikka satuti arutama teemadel, kelle poeg millise äri püsti on pannud. "Ma ütlesin, et mul üks mängib parmupilli. Aga näed, päris tühja ei pusinud," ütles ta.
Tätte juunior proovis küll ka isa jälgedes käia ning pärast filmikoolist lahkumist kandideeris lavakasse, kuhu ta näitlejaks õppima ei pääsenud. Isa Jaan tunnistas, et lootiski salamisi põrumist katsetel. "Mulle tundus, et kas Jaan suudab seda näitlejadistsipliini pidada. Näitlejaelu pole kerge elu. See on äris raske ja nõuab küllalt palju enesepiitsutamist," tõdes ta.
Ka praegu tõdes Tätte juunior, et tulevikuks tal kindel plaan puudub. "Mul pole seda kunagi olnud ja asjad on läinud päris hästi. Väga lühikeses plaanis võiks öelda, et tahaks muusikaga rohkem välismaale jõuda. Välismaal on seda alternatiivturgu rohkem. Eestis mul natuke vedas, et seoses paari hitiga sain ka avalikkusele tuntuks, aga tegelikult on mu tõeline pärusmaa alternatiivsed ja kummalised üritused," rääkis Tätte juunior.
Isa Jaan on oma poja muusikukarjääri üle uhke, eriti, kui näeb publiku tagasisidet. "Isaarmastus silub asjad selliseks, et ma arvan, et ma olen Jaani suurim fänn, ükskõik, kui suuri fänne tal olla saab," tõdes ta.
Kuigi isa Tätte elaks mingil moel ära ka sellest, mis on juba tehtud, tõdes ta, et otsib siiski elust võimalusi, kuidas mitte muutuda kibestunud vanainimeseks. "Parimad asjad on juba tehtud. Et mitte muutuda kurvaks, kadedaks, kibedaks, vaid jääda rõõmsaks, see tähendab oma edevuse allasurumist ja universumile lähenemist oma seisundiga," avaldas Tätte oma tegevusala tausta.
Õnnelikud vanavanemad
Nüüdseks kolmekordne vanaisa Jaan Tätte tõdes, et ootas salamisi vanavanema tiitli saamist. "See on asi, mida oodatakse, see ei ole see, mida püütakse mõelda, et peaasi, et see veel ei juhtuks. Millegi pärast vanavanemad ikka ootavad lapselapsi, iga selline uudis on meile rõõmu teinud. See oli see algus, kus said aru, et mingisugune lapsepõlv on nüüd poja elus möödas, et ta peab hakkama rohkem vastutama oma elu eest," meenutas Tätte hetke, kui kuulis esmakordselt poja Jaani ja tema abikaasa Simona lapseuudisest.
Kui Tätte meenutas, et pidi noore lapsevanemana noaga kopikaid põrandalaudade vahelt otsima ja elas 12 aastat ühiskorteris, siis Tätte juuniori elu on lihtsam juba tänu sellele, et saab elada oma vanemate korteris Tallinnas.
Tätte tõdes, et kui poeg Kunteri pärast pole ta kunagi muretsema pidanud, siis Jaani pärast küll. "See on vanemate mure, kui Jaan oli pikal reisil Hiinas ja Vietnamis. Sa ei tea, kui valmis nad on eluks ja asjadeks. Ise arvad, et tunned maailma paremini. Kuigi mina arvasin ka, et olen 18-aastaselt valmis kõigeks," tõdes Tätte.
Et õli tulle valada, saatis Tätte juunior oma isale reisilt sõnumi, kus teatas, et on Vietnamis vangis. "Mul käis sekundiga läbi 20 nime, keda ma Tallinnas välisministeeriumis tean. Kümne sekundi pärast tuli uus sõnum, et aprill," meenutas Tätte naerdes.
Kõige olulisemaks peab mees aga seda, et pojad kellelegi halba ei teeks. "Iga inimene vaatab elu peale oma nurgast, aga mina arvan, et elus on kõige tähtsam see, et poleks valesid pingeid ja sa ei teeks kellelegi halba. Püüad olla seal, kus sa oled, püüad olla hea inimene ja maailmale võimalikult vähe kahju teha," rääkis Tätte oma maailmavaatest.
Kuigi mõlema poja huvid on väga erinevad, on neil siiski ka sarnaseid jooni. "Suure ringiga vaadatuna on nad väga sarnased, eemalt vaadatuna. Ja see, mis on lapsepõlvest kaasa tulnud, siis poeg Jaan ehmatab inimesi sellega, et nii viisakas laps on sul. Kõik arvavad, et kui sa teed "Yomidaiganesmees" asju, siis sa oledki pätt ja kaabakas," rääkis Tätte.
Toimetaja: Rutt Ernits