Eestikeelse Vikipeedia isa on prantslane ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Üllatusega selgub, et Vikipeedia esimesed eestikeelsed artilid kirjutas hoopis prantsuse estofiil Antoine Chalvin, kes varjus toona kasutajanime Kalev taha. Eesti Vikipeedia 15. sünnipäeva puhul hakati mullu deteketiivitööd tegema ja avastati, et Kalevi taga oli välismaalane.

Antoine Chalvin on eeskätt tuntud kui "Kalevipoja" tõlkija prantsuse keelde. Aga 51-aastasel Pariisi Ida keelte ja kultuuride instituudi INALCO õppetooli juhil on veel üks eriline teene, just teda võib nimetada eestikeelse Vikipeedia isaks, vahendas "Pealtnägija".

"Ma ei häbene seda, mida ma tegin Vikipeedias. Aga minu jaoks see ei ole väga suur saavutus," ütles Chalvin ise.

Soojalt Lõuna-Prantsusmaalt pärit Chalvin oli 1989 Soomes vahetusõpilane, põikas üle lahe esimest korda Eestisse ja armus mitmes mõttes. Ta abiellus eestlannaga, kirjutas väitekirja keeleuuendaja Aavikust ja tõlkis mitu tähtteost, alates rahvuseeposest kuni Krossi ja Kivirähkini. 2002. aasta suve lõpus oli ta parasjagu lõpetamas Kalevipoja tõlget prantsuse keelde.

"Tulin Pariisi augusti alguses selleks, et tööd teha. Ja midagi Google'ist otsides sattusin prantsuskeelse Wikipedia artiklile. Mis mind väga hämmastas, mitte artikli sisu pärast, vaid sellepärast et artikli alguses oli kirjas, et te võite vabalt muuta seda teksti," meenutas Chalvin.

2001. aastal loodud võrguentsüklopeedia eripära on, et igaüks saab seda kirjutada ja muuta. "Ja kusjuures ei ole ka üldse tähtis, kas ta on asjatundja või kas ta üldse kirjutada oskab. See tähendab, peaasi, et tal tahtmist on," selgitas teenekas vikipedist Andres Luure. 

Chalvin kirjutas algul artikleid prantsuse Wikipediale. "Ühel hetkel avastasin, et on olemas ka eesti keeles mingi koht, kus ei ole mitte midagi veel kirjutatud, aga aadress oli olemas ja ingliskeelne üleskutse, et kirjutage eestikeelne entsüklopeedia. Siis ma hakkasin tõlkima seda esilehte, koostasin lühikese kasutusjuhendi eesti keeles. Ja hakkasingi kirjutama lühikesi artikleid," kirjeldas Chalvin.

Õhkkond ja tegevus oli mehele nii positiivne ja nii rahuldav, et pühendus sellele kogu suve. "Ma ei teinud seda tööd, mida ma pidin tegema Pariisis," ütles Chalvin.

Chalvini tollane kasutajanimi Wikipedias oli Kalev, inspireerituna Kalevipojast, ja eesmärk enda sõnul tekitada piisavalt eestikeelset sisu, et see innustaks etnilisi eestlasi juurde kirjutama. "Need artiklid olid väga lühikesed, mitte väga originaalsed, ma lihtsalt võtsin üle olemasolevad väiksed tekstid, mis olid internetis olemas. Näiteks oli tol ajal "Eneke", mis oli vabalt kasutuses. Ja ma võtsin sealt artikleid, kohendasin natukene, lühendasin või pikendasin sõltuvalt. Ja tegutsesin niimoodi mitu kuud täiesti üksi," rääkis mees.

Kuni Chalvini artiklid avastas Groeningenis elav hollandi fennougrist Frans van Nes, kes oli Wikipedia entusiast omal maal. "Ma nägin, et eestikeelne Vikipeedia on olemas, aga oli väga väike, sest oli ainult üks kasutaja veel, kes tegi midagi," meenutas van Nes.

Mehed hakkasid omavahel eesti keeles suhtlema. "Me olime kahekesi väga palju aega, ma ei tea täpselt, võib-olla kuus kuni seitse kuud olime ainsad kasutajad," lausus Chalvin. Frans van Nes lisas, et hiljem liitusid nendega eestlased.  

Esimene eestlasest vikipedist

Filosoofiaõpejõud Andres Luure kuulis küll samal ajal Vikipeediast raadios, aga esimesed artiklid kirjutas alles 2003. aasta kevadel, kui sai interneti püsiühenduse. Temast sai esimene eestlasest vikipedist ja pikaaegne administraator, kelle eestvedamisel võrguteatmik metsiku tempoga kasvas.

Luure ise kirjutas kümneid tuhandeid artikleid ja tegi sadu tuhandeid parandusi ning sai selle eest isegi presidendilt teenetemärgi. "Mul ei ole seda eesmärki, et kirjutada sellest, mida ma tean. Vaid ikka sellest, mida ma ei tea. See tähendab kirjutamise käigus ma saan siis teada," ütles Luure.

Ka Chalvin sai tõlkija ja Eesti kultuuriedendaja töö eest presidendilt teenetemärgi, aga tema roll eesti Vikipeedia sünnis jäi varju. "Mind ei ole kunagi tegelikult tuvastatud varem ka, isegi Andres Luure vist ei teadnud täpselt, kes ma olen," tõdes Chalvin.

Alles mullu Eesti Vikipeedia 15. tähtpäevaga seoses hakkasid entusiastid detektiivitööd tegema ja jõuti Chalvinini, kes ise ei tee asjast suurt numbrit. "Ausalt öelda minu roll oli väga väike tegelikult, ma lihtsalt olin esimene, kes sinna juhtus. Aga võib-olla mõne kuu pärast oleks teine inimene sinna sattunud ja see on täiesti juhus lihtsalt," arvas mees.

Chalvin ja van Nes kohtusid aastaid hiljem Eestis tõlkide seminaril, kus prantslane end hollandlasele tutvustas. Chalvini, Van Nesi ja Luuret on nimetatud Eesti Vikipeedia kolmeks esimeseks, aga ainsana neist jätkab aktiivselt Luure.

Miljon Pluss

Eestikeelses Vikipeedias on viimastel andmetel ligi 169 000 artiklit, aga nii kaugele on jõutud hämmastavalt väikese fännklubi pingutusega. Aastast 2010 tegutseb registreeritud MTÜ Wikimedia ja momendil on 33 ametlikku administraatorit. Kvaliteedi üle võib vaielda, aga fakt on, et Vikipeediast kujunes suurim eestikeelne entsüklopeedia. Kuid nüüd tahetakse astuda veel pikk samm edasi. Wikimedia ja Tartu Ülikool algatasid projekti Miljon Pluss, mille eesmärk on saada kokku miljon eestikeelset artiklit. Entusiastide sõnul on see keele ja kultuuri säilimiseks oluline.

"Wikipedia on tegelikult selline mudel, mis sobib väga hästi väikesele riigile, kus inimressurssi on piiratud ja entsüklopeedia tegemine on ikkagi väga suur projekt. Entsüklopeedia on protsess, seda ei saa hinnata nagu lõplikku toodet. See on pidev protsess, see ei saa kunagi valmis nagu sõnaraamatki. Ja see paraneb pidevalt," arvas Chalvin.

Ühelt poolt on eesti Vikipeedia juba praegu artiklite arvuga keele kõneleja kohta maailmas esirinnas, aga kui uusi artikleid lisandub keskeltläbi 10 000 aastas, nagu praegu, kuluks miljonini 80 aastat. Esimene Eesti kaasautor leiab, et sihi saavutamine aastaks 2020 on võimalik ainult, kui panna tööle robot, mis koostab artikleid automaatselt või kasvab kirjutajate arv 50 korda.

Miljon Plussi käigus on hea võimalus igal eestlasel anda oma panus ka EV100 kingitusse.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: