"Ma esimest korda elus ei oska mitte midagi öelda," teatas Reikop tunnustuse peale.

"Sellest, et mulle see töö meeldib, mida ma teen, sain ma aru sel päeval, kui ma siia tööle tulin," sõnas ta ja selgitas, et see juhtus 25 aastat. "Ma mäletan seda õnne, ma olin üliõpilane ja sain Eesti Raadio töötõendi, midagi paremat üldse ei saanudki olla," ütles Reikop ja mainis, et kui ta selle alguses kätte sai, siis ta kippus seda unustama laua peale, et kõik näeksid.

"Ma olen eluaeg tahtnud seda tööd teha," mainis ta ja selgitas, et need asjad, mida tema üldse teha ei taha, selle teeb keegi teine ära. "Kõige ebameeldivam asi minu elus oli see, et ma pidin kell viis hommikul ärkama, mõnele see sobib väga hästi, mulle ei sobi üldse."

Kuigi aastate jooskul on Marko Reikop kohanud sadu erinevaid inimesi, siis leidub ikka veel teemasid, mis talle huvi ja põnevust pakuvad. "Selles ongi meie töö põhiline võlu, mind maailm huvitab ja sellepärast see töö mulle sobib," kinnitas ta ja tõi välja, et kogu aeg juhtub midagi põnevat. "Selles on meie töö võlu ja valu, kogu aeg on huvitav, aga teiselt pool on see ebameeldiv ka, et iga päev sa pead hakkama oma tööd tegema nullist peale."

Taastumiseks on Reikopil vaja reisimist ja klassikalist muusikat. "Ma reisin maniakaalselt palju, mul on kaks Euroopa riiku, kus ma käinud ei ole," sõnas ta ja lisas, et talle väga meeldib klassikaline muusika. "Ühel päeval ma avastasin, et kuigi mul on Spotify, siis ma ei kuula sealt enam popmuusikat."

"Kriitikaga saan ma väga halvasti hakkama, ma ei armasta üldse kriitikat," ütles ta, lisade, et kui keegi kritiseerib tema tööd, siis tal on stress ja tal läheb 24 tundi vähemalt aega, et sellest üle saada. "Ma elan selle läbi ja katsun pärast paremini, inimesed räägivad, et nad kasvatavad endale paksu naha, mina küll ei tea, kuidas see käib."

ERRist pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi ka Heli Pikk, Eesti ringhäälingu ajaloo talletaja.

Reikopi muljeid saab pikemalt näha ja kuulda esmaspäeva õhtul kell 19.00 "Ringvaates".