Fotod: Ida-Virumaal joosti talvekülmas palja ülakehaga ({{commentsTotal}})

Ida-Virumaal peeti laupäeval "Vaprate jooksu", mille korraldajad kutsusid osalejaid võistlema talvekülmas palja ülakehaga. Karastusjooksu propageerijad plaanivad tänavu esimest korda peetud jooksu muuta traditsiooniks.

Linnaelanike üllatuseks jooksid laupäeval Jõhvis ja Kohtla-Järvel palja ülakehaga mehed. Põhimõttel - võidust tähtsam on osavõtt - korraldatud jooksu eestvedaja Andrei Ševela lootis külmemat kui 0 kraadi juures püsinud ilma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Idee oli teha jooks külmal ajal. Arvasin, et külma on 10 kraadi või rohkem. Sellist ilma ei õnnestunud saada, kuid parem nii kui mitte midagi," rääkis ta.

Seekord oli ilma särgita jooksjaid stardis viis. Karastusjooksu propageerijad loodavad, et vapraid jooksjaid saab olema iga talvega aina rohkem.

"Pärast jooksu tekib umbes selline tunne, nagu oleks jääauku hüpanud. Tekib uut energiat ja kui hommikuti nii joosta, siis on reipus ja mõnus enesetunne tagatud terveks päevaks," arvas karastusjooksja Vladimir Starodubtsev.

Üks traditsioonilise vormiga startijatest oli eelmisel aastal sada võistlust eesmärgiks seadnud, kuid lõpuks koguni 163 starti kirja saanud Ivo Särak. Ka tema ei pelgaks vähemagi vormiga joosta.

"Ma jooksen aasta läbi. Vahet pole. Õhukeselt võib joosta ka talvel. Lihtsalt seisma ei tohi jääda. Kui jääd seisma, siis tuleb kohe tuppa ära minna. Muud probleemi pole," rääkis Särak.

Koduradadel ei saanud jooksmata jätta pikamaajooksus aastaid Eesti tippu kuulunud Sirje Velba.

"Lehest lugesime, et on julgete jooks. Tahtsime minna poodi, aga tulime mööda ja vaatasime, mis siin toimub. Oleks teadnud, et on natuke naljakas jooks, siis oleks ka jänese mütsi pannud või mis iganes," ütles Velba.

Laupäevane talveilm osutus aga jooksjatele liigagi palavaks.

"Jooks läks nii, et hakkasin veidi higistama. Ootasin, et seda külmaga ei juhtu,
aga näed, ikkagi higistan. Kõik on väga mõnus," rääkis Starodubtsev.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: