Üleeile sai Kajal täis 22 kainet aastat ja läbi nende aastate on ta erinevates kanalites rääkinud oma lugu anonüümselt. "Aga paar aastat tagasi tõin Eestisse sellise 12-sammulise kliiniku, mis aitab sõltlasi – eelkõige alkoholisõltlasi – ja ma olin kindlalt otsustanud, et ei tee sellele kliinikule mingisugust reklaami oma looga."

Kuid aasta tagasi, kui Heinsalu andis oma esimese intervjuu seoses oma kliinikuga ja hiljem sellele tagasi mõtles, tundis ta, et on jätnud väga olulise osa rääkimata. "Ma pole tegelikult rääkinud oma lugu, sest pole oma sisesmisest häbitundest üle saanud."

Seepeale helistas ta temaga intervjuu teinud ajakirjanikule ja teatas, et ta räägib siiski oma loo ära. "Kui ma olin selle ära rääkinud, sain ma aru, et ma olen nüüd päriselt valmis tegema seda tööd, mida ma täna teen."

Praegu on Heinsalu TSF Clinicu asutaja ja sõltuvusnõustaja. "Selle kliiniku üks põhimõte on, et igal nõustajal on isiklik sõltuvuskogemus." Põhimõtteliselt võtab kliinik eranditult tööle (endisi) alkohoolikuid.

Aga kuidas nägi välja Kaja elu siis, kui tal oli nädalas seitse alkoholiga päeva, kuidas see käib?

"See käib niimoodi, et kell helises kaks korda päevas kell kaheksa. Ma seda reguleerima ei pidanud. Hommikul siis, kui oli vaja tööle minna, siis ma tulin lõuna aeg töölt koju, heitsin magama, ja siis ta helises uuesti. Ja siis ma ei saanud päriselt aru, kas pidin minema tööle või pidin minema peole," rääkis Heinsalu.

"See lõbus 90ndate aastate algus, see lõbus peomelu, seda oli mõned aastad, kolm-neli. See on see aeg kindlasti, et mitte ükski sõltlane, isegi kui ta tunnistab oma probleemi, seda ta ei tee. Aga see, kus mina oma pöörde tegin 22 aastat tagasi, seal ei olnud enam lõbu ega rõõmu."

Tol ajal, kui Kaja igapäevaselt jõi, käis ta veel väljas ja pidutsemas. "Aeg oli selline ja väga palju soosis seda. Ma hakkasin väga noorelt ettevõtjaks ja põhimõtteliselt sai ka tööl joodud," tunnistas ta.

Tavalistel päevadel hakkas joomine siiski õhtul kell kaheksa, kui see kell teist korda helises. "Aga need tulid siis, kui hommikust helisemist enam kellale ei olnud, kus tööl polnud enam vaja käia või ei saanud käia. Tuli nii pöördeline aeg, et minu tööelus toimusid muutused ja siis läks kõik teistpidi."

Kaja ei tulnud enam kodust välja. "Põhimõtteliselt oli kolm-neli tunnet: õud, hirm, masendus ja meeleheide ja ma ei näinud väljapääsu. Peamine oli, et ma saanud aru, et probleem on üldse alkoholis, et mu elu oli muutunud selliseks just seetõttu."

Kaja arvas, et tal on lihtsalt nii suured probleemid, et ta peab jooma. "Ega alkohooliku puhul ei ole see, et ta tahab juua. Ta ei taha kaine olla. See kaine olek oli kõige raskem."