Tiit Maran soomlaste otsusest pandad rentida: see on väga riskantne samm ({{commentsTotal}})

Foto: Lehtikuva/Markku Ulander/Reuters/SCANPIX

Soome jõudsid Hiinast täna kaks hiidpandat, keda Ähtäri loomaaed Kesk-Soomes järgmised 15 aastat Hiinalt rentima hakkab. Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran märkis, et panda on väga kulukas loom ja kuigi tegemist on kihvti loomaaiaga, tegid soomlased tema meelest pandade rendile võtuga ikkagi riskantse sammu.

"Seda on raske öelda [kui hea mõte oli võtta endale Hiinalt pandad rendile – toim]. Mida ma võin öelda, on see, et panda on väga diplomaatiline loom. Selleks peaks kahe riigi vahel olema väga head diplomaatilised suhted," rääkis Maran "Ringvaatele".

Teiseks on panda tema sõnul väga kulukas loom. "Reeglina see tähendab 1 miljonit eurot aastas rendiraha. Pluss elukoha väljaehitamine panda jaoks, ja no sinna juurde muidugi ka toit. Aga toit on pandal teadagi bambus, mida tuleb tuua soojadest maadest, tavaliselt Portugalist ja Hispaaniast. Nii et see maksab väga, väga palju raha."

Maran, kes Soomet pandade võtul nõustas, rääkis, et plaan pandad võtta ja et nad tulevad oli juba enne paika pandud. Küsimus oli ainult selles, millisesse loomaaeda. "Ranua, Helsingi ja Ähtäri loomaaed kaalusid oma võimalusi. Ähtäril oli käsil arengukava tegemine ja nad hoidsid sellest mõttest väga kinni. Ma konsulteerisin teiste loomaaedadega, 50 000 külastajat aastas. Hästi kihvt loomaaed, aga väga väikene kohakene, et ma arvan, et nad võtsid väga riskantse sammu."

Samas lisas Maran, et ega kunagi ei tea ka, kuidas võib minna. "Sellised asjad, mis võivad tunduda riskantsed, võimalik, et lõppkokkuvõttes toimub seal mingisugune ootamatu muutus ja see toob neile edu."

Marani sõnul on põhiline asi pandadega see, et 2–3 aastat külastajate arv tõuseb ja on võimalik seda suurt kulu kompenseerida, aga siis tekib külastajatel harjumus ja külastajate arv enam ei tõuse, misjärel tekivad probleemid. "See on see, mida ma ka neile rääkisin, aga nad tegid oma ärikaalutlused ja leidsid, et see on mõistlik."

Aga millal võiks Tallinna loomaaed saada omale päris enda panda? Marani sõnul ei oleks Tallinna loomaaed kindlasti praegu sellise looma pidamiseks valmis.

"Samal ajal arvestades seda, kui suur magnet on Tallinna linn, siis mingi teoreetiline võimalus väga kauges tulevikus ju võiks olla. Aga lähema 10–15 aasta perspektiivis ma küll ei näe mingit võimalust, et me sellega hakkama saaksime. See tähendaks kulu 1,5 miljonit eurot aastas."



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: