Kiusamisvaba kool on koolides aidanud kiusamist vähendada neljandiku võrra
SA Kiusamisvaba kool on tänaseks tegutsenud viis aastat. Intervjuus kiusamisvastase programmi tulemuste kohta rääkis sihtasutuse tegevjuht Triin Toomesaar, et programmis selle algusest peale osalenud koolides on kiusatute osakaal vähenenud 22 protsendilt 16-le ehk enam kui neljandiku võrra.
"On näha, et koolid, kes alustavad sealt Eesti keskmisest – mis on 22 protsenti –, siis nad on jõudnud nelja õppeaastaga juba alla 16 protsenti. Koolid, kes viiendat aastat programmi rakendavad, kevadeks oli nende ohvrite osakaalu keskmine 15,7, mis on väga hea tulemus," rääkis Toomesaar "Terevisioonile". "Need 15,7 protsenti on need, keda on kiusatud, korduvalt, tahtlikult ja keda on pandud jõudude ebavõrdses suhtes end halvasti tundma."
Rääkides sellest, milline on kiusamine 2018. aastal, siis märkis Toomesaar, et seda teavad kõige paremini muidugi öelda lapsed ise, sest täiskasvanu jaoks on kiusamine üks päris raskesti äratuntav nähtus. "Seal ümber on alati noorte kontekst. Keelekasutus, mis muutub. Küberkeskkond, kuhu täiskasvanutel sageli ligipääsu pole. Ta võib olla päris mitmetahuline."
Aga kiusamist on laias laastus nelja erinevat sorti. "Sõnaline kiusamine – käib hüüdnimede, halvustavate märkuste kaudu. Füüsiline kiusamine, millele on kõige lihtsam ehk reageerida – asjade lõhkumine, füüsiliselt haiget tegemine, asjade peitmine, äravõtmine."
Varjatud kiusamistest on kaudne kiusamine Toomesaare sõnul ehk kõige keerulisem. "Seda on eksisteerinud varasemalt, seda eksisteerib siiani. See tähendab grupist väljatõrjumist, kuulujuttude levitamist. Meile tundub, et see justkui ei ole kiusamine, aga see on ka kiusamine."
Peale selle on kiusamine jõudnud nüüd nutikeskkonda, mis täiskasvanute jaoks tundub eriti raskesti tuvastatav. "Eks ta ole ka, sest meid ei ole tihti kohal nendes keskkondades, kus lapsed tegutsevad, ja kui me jõuame nendesse keskkondadesse, siis lapsed kipuvad eest ära minema. Aga tehakse libakontosid, postitatakse naeruvääristavaid pilte, lihtsalt tehakse mingisuguseid remarke ühes või teises suhtluskeskkonnas. Neid variante on väga palju."
Kiusamisvaba kooli programm ise on teaduspõhine ehk on arvesse võetud kõike seda, mida teadus täna kiusamise kohta teab – miks ta on, kust ta tuleb ja kuidas saab seda peatada.
"Teadus ongi öelnud seda, et kõrvalseisjate roll on see võti, mis mängib kätte selle, kas kiusamine saab alata, kas ta saab jätkuda, kui kaua ta saab kesta ja kui hulluks ta saab minna."
Selleks ongi üks KiVA-programmi suur sammas ennetustöö õpilastega KiVa tundide näol, kus räägitakse n-ö pehmetest teemadest – tunnetest, äratundmisest, teise inimese enesetunde mõistmisest, aga lihtsalt ka sellest, mis see kiusamine on, miks ta on teisele halb, miks me ei tohi kiusata. Samuti tehakse väga erinevates variantides läbi, kuidas noor saab kiusamisele vahele astuda.
"Ehk see ei ole lihtsalt selline "ära tee"-, vaid õpilane saab tundide käigus ka sellise "tee nii"-kohvrikese endale kaasa."
Teine sammas on ka sekkumismudel. "KiVa koolis on n-ö KiVa-tiim, kes koolitatakse välja just juhtumite lahendamiseks. Kui nüüd kas vanema kaudu või kaaslaste või õpilaste enda kaudu jõuab tiimini info, et on olnud selline juhtum, siis tiim uuribki kaua, mida, kes ja teeb kokkulepped kiusajatega. Jälgib seda, et olukord saaks lõpu," selgitas Toomesaar. Kui Soomes on KiVa-programmi, nende vestluste tõhusust uuritud, siis 98 protsenti KiVa-tiimi kaudu lahendamisele läinud juhtumitest saabki lahenduse ehk siis kiusamine peatub või vähemalt leeveneb oluliselt.
Toomesaar ei osanud eelmisest aastast välja tuua ühtegi konkreetset, väga šokeerivat ning nad ka ei kogu neid juhtumeid. Toomesaare sõnul tahavad nad, et ohvritel oleks see privaatsus, et ei juhtuks, et kuskilt ohvri lugu lekib ilma, et ohver oleks selle nõusoleku andnud.
"Aga kindlasti ohvri enda joaks on mis tahes lugu keeruline. Meile tundub, et meil on vaja hästi šokeerivat momenti selleks, et me võtaks seda kiusamist tõsiselt. Aga meil on meediast ka läbi käinud, et kui ohver on olnud lihtsalt grupist välja tõrjutud, siis see juba tekitab temas arenguid, mida terves lapses ei peaks olema," rääkis Toomesaar. "Ta kardabki suhteid luua edaspidi. Ta ei usalda inimesi. Ta ongi selline eemalehoidvam. Tema mina-pilt saab kahjustatud, juba lihtsalt selle tõrjumise pealt."
Samas ütles ta, et tihtipeale kõige šokeerivamad näited ei olegi kiusamised. "Oma kogemusest kunagi lugu selline, et tüdrukud tegid kehalise kasvatuse ruumis ühel rinnahoidja selja tagant lahti, pilt läks Snapchati üles ja mis nüüd saab. Tegemist oli lihtsalt läbimõtlematu teoga, aga sellest julgeti tulla rääkima. Kiusamisest väga tihti ei julgeta ka rääkida."
Alates tänasest kuni 16. veebruarini saavad Kiusamisvaba kooliga liituda ka uued koolid.
Uuringud näitavad, et iga neljas kuni viies koolilaps on kiusamise ohver. Kiusamise all ei pea uuringud silmas ühekordset tüli või isegi kaklust, vaid korduvat ja tahtlikku kahjustavat kohtlemist.
Toimetaja: Merit Maarits