Seitsmekümnendatel unistas Marju Länik küll laulmisest, aga ta ei kujutanud ette, et sellest saab tema elukutse. "Ma laulsin juba tõesti maast madalast peale, esimesest koolimineku aastast kuni kooli lõpuni, küll üksinda, küll kooris, küll tütarlasteansamblis, küll kammer- ja lastekooris, käisin 1969. aastal ka Tallinnas laulupeol," ütles ta ja lisas, et peale keskkooli lõppu 1975. aastal kutsuti teda juba Eesti Riiklikku Filharmooniasse. "Selleks ajaks olin ma laulnud ka juba ansamblis Vana Toomas, mida juhendas Arved Haug."

Esimene Marju Läniku tõeline hitt oli tema enda arvates 1979. aastal ilmunud "Tantsukingad". "Pärast seda tuli juba "Taas löövad kellad, siis "Rock on popp", sellele järgnesid "Ma tulen, sa lähed" ja "Kui sul on raske", pärast mida tuli juba "Karikakar"," meenutas ta ja tõdes, et see lõi tal rõõmust jalad alt ära, kui "Karikakar" saja aasta hitiks valiti.

"Ma olen Eestis väga paljudel lavadel esinenud, aga kus on see lemmikkoht, seda on küll raske öelda," nentis Länik ja kinnitas, et uusi laule on ta hoolega kogu aeg teinud ja kõik, mida ta viimastel aastatel on teinud, on läinud raadios edetabelitesse.

"Mul ei olnud plaanis osaleda Eesti Laulul, ma mõtlesin, et ma olen elus võistelnud küll ja küll, võib-olla seda poleks tarvis, aga samas pole ma kunagi põnnama löönud, kui mind on kutsutud projekti, mis nõuab rohkem julgust," selgitas ta.

Marju Länik tõi välja, et ennast maandab ta vabas õhus kõndides. "Mets on üks selline koht, mida ma väga armastan, ma ise elan ka Tallinnas Nõmmel sellises piirkonnas, kus on mitmeid parke ja looduskaitsealasid."