Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Siim Aimla juhatab 29 tipplauljaga kontserti: ainus raskus on logistika

Foto: Hanna Samoson/ERR, Anna Aurelia Minev/ERR, Rene Jakobson, Ülo Josing/ERR

Järgmisel reedel astub Nordea kontserdimaja lavale 29 lauljat neljast generatsioonist, et tuua publikuni 60 aasta jagu Eesti levimuusikat. Muusika seob üheks tervikuks Siim Aimla bänd.

"Kontsert peaks olema nii võimalikult kirju, kui see Eesti muusika põld on läbi aegade. Peab ütlema suureks rõõmuks, et on olemas väga erinevaid artiste, eriti nii pika aja vältel. Kuna artiste on väga palju, siis me näemegi, kui palju toredust ja erinevaid värve meil on, äkki sellest tekib ka ühine nimetaja," rääkis Aimla ERR Menule, mida Eesti muusika kuulsuste koja tulukontserdil ''Üks laul'' kuulda saab.

Ühe laulu esitavad kontserdil Karl Madis, Anne Veski, Ivo Linna, Jaan Elgula, Toomas Lunge, Tõnu Trubetsky, Marju Länik, Mait Maltis, Riho Sibul, Boris Lehtlaan, Voldemar Kuslap, Henry Laks, Toomas Kõrvits, Hardi Volmer, Tõnu Aare, Heini Vaikmaa, Anet Vaikmaa, Els Himma, Jarek Kasar, Getter Jaani, Liis Lemsalu, Jüri Pootsmann, Birgit Sarrap, Vello Salumets, Laura Põldvere, Eda-Ines Etti, Madis Arro ja Marju Marynel Kuut.

Aimla tõdes, et on teinud varasemalt koostööd iga 29 lauljaga, keda ka sel kontserdil näha saab. "Kõik on täiesti ootuspärane. Mul on sellepärast väga tore, et ma olen aimanud, kuidas keegi käitub ja suhtub ja täpselt nii nad on teinud. See on tõesti väga armas ja kihvt," ütles Aimla.

Ta lisas, et 29 laulja ja 60-aastase muusikaajaloo haldamisel on kõige suuremaks takistuseks hoopis logistika. "Ainukene raskus on ajalises logistikas ja proovide tegemises. Muidu on see puhas rõõm, see on kõigi jaoks põnev, eelkõige nende muusikute jaoks, kes saavad seal kaasa teha. Ma ei kujuta ette seda kontserdipäeva, kus kõik artistid koos on. Meil on väga keeruline proove teha, sest kõik tahavad omavahel juttu rääkida ja arutleda," naeris Aimla.

Ta lisas, et nelja erineva põlvkonna popmuusikast sarnasusi leida on mingis mõttes sama nagu ühe perekonna ühenduslülisid leida. "On teatud järjepidevus. Ilmselt kõik nooremad artistid on kuulanud oma vanemaid kolleege ja ühel või teisel moel on mõjud edasi kandunud. Põnev on vaadata ka muu maailma mõju Eesti muusikaloomesse. See on kogu aeg olnud, balanss Eesti oma juurte kasutamise juures ja näiteks Ameerika või Euroopa muusika ihaluse juures," selgitas Aimla.

Samas toob iga laul Aimla sõnul ka publikuks olijatele soojad tunded. "Publikul tekivad enamike lugudega omad mälestused ja publiku võitmiseks ei olegi vaja midagi muidu teha, kui need lood ära mängida," oli Aimla kindel.

Lisaks näeb Aimla kontserdil ka harivat poolt. "Me hakkame vanemast otsast pihta ja lähme muudkui nooremaks välja. Kui vaadata neid artistide ja lugude nimesid, siis ei olegi rohkem mingeid küsimusi. Õpilased peaksid kontserdile tulema sellepärast, et siis nad ei pea tükk aega muusikaajaloo tunnis käima, mis puudutab Eesti popmuusika ajalugu, ja vanemad inimesed saavad tohutult palju mälestusi elustada ja lihtsalt saab ühe vinge kontserdi elamuse osaliseks," kiitis Aimla ettevõtmist.

Kontserdiga toetatakse näituse "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu" loomist, mis annab edasi Eesti rahva, kultuuri ja muusika lugu, mis algas kahe sõja vahel. Eesti muusika on seotud riigi enda värvika ajalooga, teinud läbi kõik kerged ja rasked ajad. Levimuusika alustas peamiselt tantsuks ja meelahutuseks mängivate jazzansamblite ning 78-kordsete plaatidega, käis läbi põrandaaluse jazz-perioodi, toetas biitmuusika tõusu, puges "Horoskoobi" kaudu inimeste südamesse, sai korduvalt eluaegseid esinemiskeelde ja viimaks tõi Eestile tagasi iseseisvuse.

Näitus avatakse 3. mail 2018 Maarjamäe tallihoones.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: