Paljudel eestlastel tekkis aastavahetuse ööl küsimus, miks ei kõlanud Vabaduse platsil pärast presidendi kõnet hümn, vaid selle asemel esitas Ivo Linna loo "Eestlane olen ja eestlaseks jään". Päev hiljem kutsus vabakonna aktivist ja e-demokraatia ekspert Liia Hänni huvilisi isetekkelisele laulupeole Vabaduse väljakule hümni esitama.

Hänni selgitas, et sotsiaalmeedias tehtud üleskutse põhjuseks oli, et ta nägi, kuidas inimesed olid ärevil ja nägid hümni mittemängimises halba ennet. "See tekitas minus sellise tunde, et me vist ei ole päriselt aru saanud sõnumist, mis president meile ütles. See oli see, et isetekkeline ja see, et me kõik koos tegelikult seda riiki ju ehitame. Selles meeleolus ma eile postituse tegingi, mõtlemata, et seal on uudisväärtusega lugu," tõdes Hänni.

Sõnum hakkas aga oma elu elama ja nii seati sammud keskööks Vabaduse platsile. "Meid ei olnud seal sadu inimesi, meid oli väike ansambel. Vähemalt minu enda jaoks oli see teatud väljaelamine ja täna vaadates seda diskussiooni nagu ta on arenenud, teeksin ma sellise kokkuvõtte, et tihti me märkame meile tähtsaid asju alles siis, kui neid enam ei ole meil silmapiiril," ütles Hänni.

Naine rõhutas, et Vabaduse plats pole suletud, seal võib kasvõi igal õhtul Eesti hümni laulda. "Me saime teada, kui tähtis ta on väga paljudele inimestele. Ma usun, et ka nendele inimestele, kes ütlevad, et see on pseudoprobleem või kes ei tähtsusta selliseid traditsioone. Kui järele mõelda, siis küllap nad leiavad, et kui meie hulgas on nii palju inimesi, kellele see loeb, siis parem mängime seda hümni kui jätma selle mängimata," lisas Hänni.

Hänni usub, et erinevad kombed mahuvad Eestisse ära, aga see juhtum näitas, et riigis on sümbolid, mis on rahvale väga olulised. "Ma olen täiesti kindel, et vigadest õpitakse ja sel aastal see tekitas ühiskonnas nii palju pinget, mida me ei vaja praegu. Järgmisel aastal kindlasti see hümn tuleb ja kõik on sellega rahul. Elu läheb edasi. Ma arvan ka seda, et praegusest olukorrast võiks see õppetund olla selles, et mingid ühised arusaamad ja sümbolid tuleks kivisse raiuda, et me iga kord ei peaks hakkama omavahel vaidlema," arvas Hänni.

Kogu arutelu on näidanud ka seda, et paljud eestlased ei teagi, et presidendi kõne järel hümni mängimine on juba pikk traditsioon. "See näitabki, et meie ühiskond koosneb erinevatest inimestest. Peredel on erinevad traditsioonid, kuidas uut aastat vastu võtta. Meie tavaliselt oleme kodus, kuulame tähelepanelikult ära presidendi kõne, siis kui on tulnud hümn, lööme klaase kokku, seisame püsti ja ümiseme hümni kaasa," ütles Hänni.

President otsusest ei teadnud

Hänni lisas, et talle jäi hingele, et pinge tõusis sinnani, kus riigipea Kersti Kaljulaidi maha hakati tegema.

"Tema esindab nii-öelda inimkehastuses meie ühtsust, mis Eestis peab olema. Mul on äärmiselt kurb meel selle üle, et nähakse kõige taga ja süüdlaseks loetakse presidenti, et tema ei ole suutnud olukorda kontrollida. Aga demokraatlikus riigis ei ole riigipea see, kes oma allkirjaga kinnitab, milline peaks olema Eesti Raadio või ringhäälingu aastalõpu kava. Seda ta ei tee, aga see kirg leida süüdlane ja näidata näpuga, minu meelest on see vääritu," ütles Hänni.

Hänni tahab inimestele meelde tuletada, et ka riigipea on sümbol. "Peab olema väga-väga tõsine põhjus, kui me ütleme riigipea kohta midagi kriitilist või halba. See tuleb liiga kergesti inimestel praegu üle huulte. See ei ole see, mida tegelikult Eesti Vabariik ka saja-aastasena vajab. See ei tähenda, et riigipea oleks püha ja me ei tohiks teda kritiseerida, aga see ei tohi olla vihane ja lahmiv kriitika," arvas Hänni.

ETV aastavahetussaate peaprodutsent Karmel Killandi vabandas hümni ärajätmise pärast, aga ütles, et see polnud ka ETV enda korraldus ja soov. Otsuseni jõuti üheskoos presidendi kantselei ja EV100 korraldusmeeskonnaga. President ütles oma pöördumises, et on kahju, et hümni ei kõlanud.

"Seda võin ma küll kinnitada, et nendel koosolekutel, kus nõunikud osalevad, sellisel kujul ei olnud küll asi arutamisel, et me hümni ei mängi. Oli muidugi juttu sellest, et presidendi kõne tuleb vabaduse platsil ja sellel ei olnud kellelegi midagi vastu väita, sest see sobis sinna rahva hulka," ütles Hänni ja rõhutas, et on täiesti kindel, et otsus polnud presidendiga kooskõlastatud. "President tegi täna siira vabanduse. Ta sai ju ka aru, et me pole seda uut aastat alustanud nii sõbralikul ja konstruktiivsel moel nagu me seda ootaksime," ütles Hänni.