Kas sa tead, et ma panin silma sulle peale, kui ma sinu ema olin. See on nüüd see koht, kust kollane ajakirjandus saaks välja võtta, et üks asi on teadmata.

Eks ma ka korraks hakkasin mõtlema, et kus siis, aga ega üks koht on. See oli "Billy Ellioti" muusikal.

Jah, see oli minu tähetund, kus ma sain esiteks muusikalis olla ja teiseks sellise näitleja, nagu Mait Malmsten, kõrval mängida. Ja miks mulle see meeldis, sest sinuga oli väga turvaline laval olla. Minu jaoks oled sa turvaline, usaldusväärne ja väga aus, aga samas ka salapärane.

Oh sa poiss, kui hästi.

Ma mõtlesin algul, et kõigepealt peatume "Klassikokkutulekul", sellel kassatükil, kuigi ma pean ütlema, et see ei olnud minu lemmik. Aga see film iseenesest on Soome huumor. Oli seda keeruline teha?

Ei olnud keeruline teha, pigem oli selle filmiga see asi, et me ei teadnud ette, kuidas see vastu võetakse. Natukene on piiri peal kõndimine, aga publik võttis selle ootamatult hästi vastu ja peab tunnistama, et soojalt.

Sinu elulugu on iseenesest üks fenomen. Sa oled kolmanda põlve näitlejate dünastia järeltulija. Mina isegi natukene mäletan sinu vanaisa Franzu ja isa Reinu, kas see Malmstenite nimi kuidagi kohustab sind enamaks?

Väga raske öelda. Lavakooli ajal mõned kaasõpilased ilmselt kuidagi andsid mulle märku, et tõenäoliselt on mul lihtsam see elu, et on ees selline seltskond olemas. Ma ise seda muidugi ei tajunud, et see lihtsam kuidagi oleks. Ühesõnaga, mingisugune foon sellel asjal loomulikult on, millest ma ise päris hästi aru ei saa, sest ma olen ise selle supi sees. Mõõdukalt uhke olen ma küll selle järjepidevuse üle ja eks ta ilmselt ikka midagi natuke kohustab.

Kõige toredam on see, et ka sinu poeg Franz on saanud oma jala ukse vahele ja esimesed näitlejarollid teinud.

Jah, saanud jala ukse vahele jah. Jah, see on hämmastav. Ta tegi mingis seriaalis kaasa ja õpib VHK teatriklassis ja ta on ise selle otsuse teinud.

Veel edasi minnes, mulle tuleb meelde üks reklaam, mida ma olen näinud ja seal on üks väike poiss, kes on väga-väga Mait Malmsteni nägu, ütleb, et mina tahan Hollywoodi sõita, sest mina tahan ka näitlejaks saada. Kas sa kujutad endale ette, et see ka juhtuks?

Kujutan küll, sest ega see väga ebatõenäoline ei pruugi olla, aga seda ei tea veel, sest tema on hetkel veel kümneaastane, kohe-kohe veebruaris saab 11-aastaseks, sinna on natuke aega.

Ega sa ometi ei taha öelda, et sina väikse poisina teadsid, et sinust saab näitleja.

Päris väikse poisina ma vist jah sellele ei mõelnud, aga ma arvan, et siis ma ei mõelnud üldse midagi väga tõsiselt. Ma olen kuskil öelnud ka, et kui tulid Viljandisse kollased Ikarus bussid, tahtsin kohe bussijuhiks saada, siis vahepeal tahtsin miilitsaks saada, et joodikuid kinni panna. Ja nii edasi. Aga kusagil siis, kui teadlikum elu algas, sealt puberteedist, siis vist hakkas vaikselt selginema see rada, et ma ikka vist tahan.

Näitleja kõige tähtsam aparaat on ikka tegelikult hääl. Sinu hääl on see, mis tuhandete inimeste kodudes igal õhtul on, mitte ainult laval, vaid igal pool. On see hääl sind hästi teeninud, igas mõttes?

Hääl on mind hästi teeninud jah, sest ma reklaame loen ju ka ja nüüd Türgi seriaali. Eks ta aitab ikka leiva lauale.

Kuidas selle Türgi seriaaliga on? Ma ei kujuta ette, kuidas sina oma kaasaga istud seal ja seda teksti räägid. Kas algul oli naljakas või te lihtsalt olete nii näitlejad, et te ei mõtle selliste asjade peale. Kõrvaltvaatajana mõtled, et abielupaar loeb nüüd sellist teksti.

Meie küll selle peale ei mõtle. Meil on lihtsat väga tore seal käia. Selline ühine ettevõtmine, sest ega neid ka väga palju ei ole, selliseid ühiseid ettevõtmisi. Hommikul joome kohvi ja siis läheb igaüks oma toimetuste juurde.

Sul on väga ilus lauluhääl.

Oo, ma tänan.

Ma olen seda kuulnud muusikalis ja ma arvan, et omamoodi tähetund oli sinu jaoks ka "Viiuldaja katusel".

Jaa, see on väga kihvt roll ja minu jaoks väga vinge võimalus sattuda Estonia teatrisse. Otsapidi on seal mu vanaema ja vanaonu, Hugo Malmsten ja Eva Meil on seal terve oma elu töötanud. Ja sattuda sellesse majja ja sellesse kollektiivi just selle materjaliga, mis on minu meelest väga vinge materjal nii muusikaliselt kui ka loomelt, on minu arust äge asi. Järgmisel augustil mängime seda veel.

Sul on teatris kaks sõpra, kes ütlesid, et ma tingimata pean seda sulle ütlema, nad on mõelnud, et mis mees see Mait Malmsten on ja siis nad mõtlesid välja, et sa oled geniaalne näitleja.

Vau. Ma tänan neid selle õudse epiteedi eest, aga jah, ma võin ainult eeldada, mida nad võivad arvata. Aga nojah, eks see elukutse mingisugust paindlikkust nõuab ja mingisugust kohanemist, lõputut kohanemist uute olukordadega. Mingis mõttes on minu elu üks lõputu näosaade, sest kogu aeg tuleb kuskilt midagi näpata, midagi meelde jätta, mida saaks kasutada, mingit emotsiooni, reageeringut. Mõnikord aitab laval olukorda lahendada, kui sa kujutad ette, kuidas keegi teine konkreetne seda teeks. Võib-olla nad peavad midagi sellist silmas.

Sul oli sellel sügisel ka üks ümmargune sünnipäev ja õelad inimesed ütleksid selle kohta, et hakkas 50ndaid käima. Kuidas sa tunned ennast, et kisub nagu keskea poole?

Keskiga on vist ikka käes küll, aga ma just eile otsustasin, et 45, hästi ja otsustasin ära, et nüüd elan vist 90-aastaseks, sest ma tahaksin teise pool veel elada. Ma arvan, et sihid tuleb seada kõrgele, siis võib isegi kuhugi jõuda.

Kui sa selle aasta peale tagasi vaatad, mida me siin täna õhtul kõik teeme, mis sulle endale kõige rohkem korda läks sealt?

Mingis mõttes oli see üks rahulik aasta. Ilma suurte kõikumisteta, selles mõttes, et ta läks ilma suurte vapustusteta minu isiklikus elus. Tore oli see, et minu vanem poeg Franz sai 18, et ta tegi sellise tõsise sammu. Minu meelest oli üks selline tipp-topp aasta.

Aga järgmine aasta 2018, on selles midagi erilist, mida sa ootad?

Jah, mul on ees ootamas, mõned on kindlamad, mõned vähem kindlamad, aga loodetavasti päris palju põnevat tööd nii filmi kui ka teatri poolel. Ma tahaks väga loota, et need kõik ellu ärkavad.

Ma soovin sulle, Mait, kõige ilusamat aastat ja et kõik need mõtted, mis sul on, korda läheksid ja nagu minul on kombeks öelda, siis elame veel.

Aitäh, elame veel.

"Aasta säravaimad tähed" on ETV eetris 30. detsembril.