"Vahepeal käis minu abikaasa mulle ütlemas, et kui ma tahan temaga veel 25 aastat abielus olla, siis varanduse otsimiseks meie tagaaiast peaksin leidma veidi tõhusama meetodi kui see labidas," ütles Hermaküla ja otsustas kasutusele võtta moodsamad abivahendid.

Appi tuli georadar, mis võimaldab uurida maa sees olevaid erineva tugevusega kihte. "Kui seal on midagi anomaalselt tugevat, siis see tuleb üsna selge signaalina välja, näha on torud, kaablid, metallist objektid ja paistab välja ka asi, milles on palju vett," ütles TLÜ Ökoloogiakeskuse vanemtadur Hannes Tõnisson.

Kahjuks ei õnnestunud peidetud konjakit leida ka tehnoloogilise abivahendiga. "Õnneks asi väga hull ei ole, sest kui aus olla, siis ma ei joogi konjakit," kinnitas Hermaküla.