Suri vanim eestlane ja Heino Kiige teoste tegelase prototüüp
14. novembril suri 107 aasta vanuselt Tallinnas Pelgulinnas elanud kõige vanem eestlane Arved Tamm.
Vanima eestlase tiitlit kandis Tamm juba 2015. aastast ning jagas siis ka "Ringvaatele" õpetussõnu pika ja väärika elu heaks.
"Arvestage teiste inimestega, aidake, kui on abi vaja. Ärge tehke suitsu ega võtke viina. Ulakust ei maksa teha, siis elate ka nii vanaks nagu mina," soovitas sünnipäevalaps toona õnnitlejatele. Kõige tähtsamaks sündmuseks oma elus pidas vanahärra naise võtmist.
1910. aastal, kui Arved Tamm sündis, avati Vabaduse väljakul Peeter I mälestusmärk, Maa läbis Halley komeedi saba, suri Lev Tolstoi ja Tallinnas toimus VII üldlaulupidu. Tamm mäletab tsaari- ja nõukogude aega, esimest ja teist maailmasõda, Eesti Vabariigi sündi ja taasiseseisvumist.
Mees on pärit paljulapselisest perest, kokku oli tal 12 õde-venda, kellest neli surid väiksena. Nelja klassi haridusega Tamm töötas oma pika elu jooksul põllumehe, fotograafi, laomehe, ekspediitori, turumüüja, brigadiri, kioskööri ja ka mitme teise ameti peal.
Ühtlasi oli Arved oma sugulase, kirjanik Heino Kiige seitsmeosalise romaanisarja "Arve Jommi" nimitegelase prototüüp.
Tänavu jaanuaris tunnistas Arved Postimehele antud intervjuus, et tahaks elada veel vähemalt aasta, et ära näha Eesti Vabariigi sajas sünnipäev. Seejärel oli tema uus eesmärk elada 110-aastaseks.
31. jaanuaril oleks Arved Tamm tähistanud juba 108. sünnipäeva. Eesti riigi ümmargusest tähtpäevast jäi teda lahutama 102 päeva.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja