"Kui nemad olid ära teinud esimese valiku, siis Eesti Laulu toimetus lükkas veel mõned laulud sisse. Siin on hästi palju häid laule, mis on raadiokõrvaga valitud ja päris palju toredat esinemispotentsiaali, mis on telepilguga valitud," selgitas peaprodutsent Mart Normet, miks sel korral kaks erinevat žüriid laule valis, vahendas Raadio 2 hommikuprogramm.

Seda, millised viis lugu said edasi toimetuse häältega, Normet ei avalda. "See teadmine läheb minuga hauda," ütles Normet.

Hääletussüsteemi muutumist põhjendas Normet vajadusega tasakaalu järele. "Kui toimub pimekuulamine, juhtub kolm asja. See on ausaim ja parim viis muusika kuulamiseks, sest siis sa ei ole mõjutatud sellest, kes on autor, kes on esitaja jne. Samas, mis juhtub, on see, et sa valid ainult ühe meele abil ja valid väga hea raadioplaylisti. Kolmandaks sa ei kontrolli seda žanrilist mitmekesisust," lausus Normet.

Et saade poleks balansist väljas, tegi oma valiku ka konkursi korraldusmeeskond. "Asja mõte on see, et asi oleks tasakaalus ja kui natuke vaielda ja üle rääkida, on kõigi jaoks selge, et see kõik peabki nii olema, seal peab olema nii palju mitmekesisust kui vähegi võimalik," ütles Normet.

Teisiti oli seegi, et sel korral sai žürii valida lood interneti teel. "Me oleme seda aastate pikku žüriiga arutanud ja kõik on äelnud, et tegelikult võiks saada seda inimlikumalt teha," selgitas Normet muudatust. Seda, et kõik laulud ikka läbi kuulati, kontrollis meeskond pilve teel.

Eesti Laul tähistab sel korral kümnendat aastapäeva ning lood, mis võistlusele jõudsid, on Normeti hinnangul väärilised. "See on see muusika, mis toimub ümberringi, mille sees me oleme. Nendest parimad pojad ja tütred on konkursil oma parimate lauludega," rõhutas ta, lisades, et üllatavalt hästi läheb Eurovisioonil lugudel, mis pole klassikalised eurolood. "Isegi keelel ei ole siin mingit vahet. Ma arvan, et teeme lihtsalt laheda asja ja valime parima laulu. Ma loodan, et võidab laul, mille esitud tekitab külmajudinad," ütles Normet.