"Korvi sees on 30 austrit ning need tuleb võimalikult kiiresti, kuid kvaliteetselt lahti teha," selgitas Lepik võistluste korda ja tõi välja, et iga eksimus toob kaasa ajalisa. "Siis antakse sulle kandik, kuhu tuleb austrid ilusti laduda, mida kohtunikud hindavad ning mille pealt on võimalik saada boonuspunkte."

"Tihti avatakse austreid niiviisi, et need on täis koorepuru, mis tähendab, et hea kvaliteetne toit rikutakse ära," tõdes ta ja mainis, et nende võistlustega pööratakse suurt tähelepanu just kvaliteedile.

Anti Lepiku sõnul süüakse austreid ainult nendel kuudel, mille nimes sisaldub r-täht. "Looduslikult kasvatatud austreid sel ajal üldse ei müüdagi," ütles ta ja sõnas, et reisides proovib ta alati erinevaid austreid. "Sõltuvalt sellest, kus auster üles kasvab, on maitse erinev."

"Selle jaoks, et austrit lahti teha, ei ole vaja spetsiaalset nuga, on vaja vaid veidi oskuseid," tõdes ta ja lisas, et parim indikaator elus austrist on mere ja vetikate lõhn. "Kui hakkab juba heeringat viskama, on tegemist surnud austriga."

Ta selgitas ka, milline on looduslikult kasvanud ning kasvanduse tingimuses valminud austri vahe. "Kui looduslik auster kasvab Euroopas 5-6 aastat, siis kasvanduses valmib see 3-4 aastaga."

"Mina võin avada küll austreid, aga austrid on avanud minu jaoks kogu maailma," mainis Lepik, selgitades, et kevadel käis ta austreid avamas Hiina müüril. "Korraldaja maksis kümneks päevaks kõik kinni, kohale kutsuti kümme maailma parimat austriavajat."