Õnnelik õnnetus: Eesti ronija kukkus kurikuulsal kaljul 30 meetrit
Eesti kaljuronijad käisid Ameerikas ning proovisid taas vallutada mägironijate Püha Graali ehk Yosemite vertikaali. Sel korral jäi kalju vallutamine poolikuks, sest üks ronijatest sattus eluohtlikusse olukorda.
"Me veetsime neli päeva seinal, olime peaaegu neljandat päeva lõpetamas. Meil oli käega katsuda mõned meetrid veel viimase laagripaigani, kui juhtus väike õnnetus. Ma kukkusin 30 meetrit köide ja see oli piisavalt traumeeriv ja šokeeriv hetk seal seinal, otsustasime tagasi pöörduda," rääkis mägironija Henri Rummo ETV saates "Ringvaade".
Kuigi meestel oli jäänud ronida veel pool päeva, otsustati siiski tagasi pöörduda. "Too kukkumise hetk õnneks käis nii kiiresti, midagi ei jõudnud mõelda. Pärast seda kukkumist sai küll õudusunenägudega paar päeva võideldud," kirjeldas Rummo hirmutavat hetke.
Kaasronija Rauno Viskus tunnistas, et ei pannud sõbra kukkumise hetke tähelegi. "Ausalt öeldes, ega ma ennem ei saanudki aru, mis juhtunud oli, kui ma nägin Henrit endast allpool kiikumas," meenutas Viskus.
Kuigi samal ajal oli Yosemite vertikaalil ronimas võrdlemisi vähe inimesi, sattus samasse perioodi tohutu kivivaring, mille tagajärjel hukkus üks briti mees. "Õnneks või kahjuks läks meist see info mööda, meie rajast oli see mõnisada meetrit eemal," lausus Rummo.
Kaljuronija tõdes, et ronimine on siiski pisik, millest on raske vabaneda. "Temaga kaasnevad mingid riskid, millega me oleme arvestanud. Teeme omalt poolt kõik, mis me suudame ja mille peale me tuleme, et neid riske vähendada," ütles Rummo.
Yosemite orus asub El Capitani nimeline 900-meetrine graniitsein, millel on
kurikuulus Nose’i rada. See pole naljaasi, vaid tõus, kus mitu päeva sõna
otseses mõttes elatakse kaljuseinal. Aastas jõuab mäest üles 200 inimest
Esmakordselt vallutati El Capitan 1958. aastal, toona läks selleks 18 kuud,
millest 45 päeva kulus ronimisele. 1994. aastal roniti rada puhtalt ära, mis
tähendab, et ei kasutatud vertikaalseks liikumiseks abivahendeid, selleks
kulus neli päeva. 2012. aastal tegid Alex Honnold ja Hans Florinile raja
kiirusrekordi, kaks tundi ja 23 minutit, siis roniti minimaalse
turvavarustusega.
Toimetaja: Rutt Ernits