Oma loeng-kontsertidel kõneleb ta lüürilisest ja eepilisest rahvalaulust kui iidsest lauluvormist Soomes ja Valge mere Karjalas, runolauludest ja nende tõlgendustest Soome rahvuseeposes "Kalevala" ning runolaulu tähendusest läänemeresoome rahvaste kultuurides ja keelekeskkonnas. Ettekanne on põimitud laulude esitusega, mis kõlavad sellisena nagu "Kalevala" looja Elias Lönnrot neid kunagi kuulda võis.

Õhtud toimuvad Soome 100 aasta juubelile pühendatud üritustesarjas Talks100 ja need salvestatakse.

Rahvamuusikauurija Pekka Huttu-Hiltunen töötab Kuhmos runolauluakadeemia juhatajana. Tema peamine uurimisvaldkond on välitöödepõhine runolaulu ja suulise laulupärandi uurimine. Kõige olulisem publikatsioon on 2008. aastal kaitstud doktoritöö "Runolaul Valge mere Karjala lääneosas 20. sajandil", kus ta näitab, et Valge mere Karjala lääneosas on runolaulu kultuuriline tähendus 20. sajandil muutunud, kuid selle muusikaline vorm ja runolaulude laulmise traditsioon on püsinud kuni 21. sajandini.

Pekka Huttu-Hiltunen on avaldanud hulgaliselt teadusartikleid, korraldanud erialakongresse ja sümpoosione ja toimetanud väljaandeid. Ta on töötanud kaua aega ka muusikaõpetajana. Ka praegu õpetab Pekka Huttu-Hiltunen runolaulude laulmist, aga astub ka ise sageli oma runolaulukavadega üles nii Soomes kui ka välismaal.