Oluline on meeles hoida, et ka linnades elavad veelinnud nagu sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged on rändlinnud ja ei vaja lisatoitu. Linnud, kes meil paikseks jäävad, leiavad vajaliku toidu lahtistest veekogudest ning veekogu kinni jäätumisel liiguvad edasi soojematele aladele.

Loodusmuuseum tuletab meelde viis peamist põhjust, miks on tähtis linde mitte toita: 

• Lisatoit takistab rännet, kuna põhjustab lindude kohale jäämise paikadesse, kus nende loomulik toiduallikas ehk veekogu täielikult kinni külmub. See tähendab, et linnul kaob võimalus looduslikult toituda ja ta jääb sõltuma inimesest. Kuna lisatoit on aga ebaregulaarne, võivad linnud suure pakasega nälga jääda, külmuda ja surra. Seda ei välista ka regulaarne toitmine. Linnu hukuks piisab vaid ühest külmal jääl veedetud ööst.
• Rände ärajäämine muudab linnud nõrgemaks. Inimese pakutav lisatoit pole rändlindudele loomupärane ja muudab nende käitumisharjumusi. Lisatoitmine mõjub ka lindude füsioloogilisele võimekusele ja instinktidele, muutes neid märkimisväärselt nõrgemaks.
• Toitmiseks kasutatakse peamiselt saia, mis ei ole metsiku looma organismile tervislik ega täisväärtuslik toit – saia koostisosade hulgas pole midagi, mida luiged eluks vajavad või mida looduslikult nende toidulaualt leiab. Saia söömine võib lindudel tekitada seedehäireid ja maksakahjustusi.
• Vale toit võib põhjustada haigusi. Lindudele mitteomane toitumine võib endaga kaasa tuua haigusi, mis avalduvad tiibade ebanormaalses arengus. Tiibade väärareng võib omakorda viia selleni, et lind ei saa enam normaalselt lennata. Lisaks levivad toitmiskohtade ümber kogunevad suurearvulistes linnukooslustes kergemini ka igasugused nakkushaigused.
• Toitmine häirib veekogude loomulikku tasakaalu. Osa toidust, mis vette visatakse, ei jõua lindudeni, vaid vajub põhja, kus settivad toidupalad rikuvad veekogu toitelisuse tasakaalu. Lisaks meelitab söömata toit ligi närilisi ning põhjustab bakterite ja vetikate vohamist.