"Kõik hooned on ehitatud põhimõtteliselt teiste inimeste prügist," selgitas ökohosteli perenaine Maarja Õunaste ja sõnas, et enamasti satuvad nende hostelisse noored seljakotirändurid. "Inimesed, kes avastavad erinevaid paiku ja tahavad põhilistelt turismitrajektooridelt maha tulla."

Ökohostelis on ka omapärane tualett, mis on ehitatud teisele korrusele. "Seda kõike lihtsalt selleks, et jäätmekonteinereid oleks lihtsam kätte saada, teise kohta liigutada ning siis saab seda komposti paari aasta pärast kasutada puude istutamisel."

"Minu unistus on lihtne elu, kus ma saan käia metsas, korjata marju ja seeni ning kasvata enda toitu," tõdes Õunaste ja lisas, et kuigi paljudele tundub, et sellise koha pidamine on puhkus, siis tegelikult see nii ei ole. "Võib-olla olekski nüüd õige hetk ka korra aega veidi maha võtta, kuna neli aastat on seda kohta peetud."

2015. aastal valmis "Eesti lugude" sarjas ökohosteli tegijatest ka dokumentaalfilm "Juhtmevaba elu".