"Pealtnägija" eksperimendis põrusid kõik kolm sensitiivi ({{commentsTotal}})

Maris Järv ja Markkus Ansberg on vaid kaks näidet 457 inimesest, kes on Eestis teadmata kadunud. Pea igas vähegi kauem kestnud ja avalikkusse jõudnud otsingus tulevad peale politsei ja teiste proffide mängu selgeltnägijad, kellelt lähedased ise abi otsivad või kes tihti ka ise end pakuvad. Mis abi on sensitiivist? ETV+ kanali saate "Insight" kaasautori Ilja Dotšariga võttis "Pealtnägijaga" ette pisut jultunud eksperimendi.

"Pealtnägija" tutvustas esmalt Timurit.

"Kuu aega tagasi sõitis tema vend naisega Taisse pulmareisile. Sestpeale pole paarist midagi kuulda. Telefon ei vasta, suhtlusvõrgustikus vaikus. Kohalik politsei keeldub aitamast. Sugulased on paanikas. Lähedaste viimane lootus on selgeltnägija."

Tegemist on saatetiimi eksperimendiga. Timuri õige nimi on Marat ja tema vend ei ole kadunud. Saates näidatud fotol on sisuliselt võõrad inimesed, kes pole Tais kunagi käinud.

Eksperimendi eesmärk on teada saada, kas mõni end reklaamivatest sensitiividest suudab selle läbi hammustada. Kõik parateaduste spetsialistid, kelle poole "Pealtnägija" pöördus, võtsid juhtumi töösse.

Nii SA Kadunud tegevjuht Aare Rüütel kui ka prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna juht Veiko Randlaine aga kinnitasid, et nemad ei tea ühtegi juhtumit, kus selgeltnägija kadunud inimese üles oleks leidnud või kuriteo avastanud.

Aare Rüütel on tuntuim kadunud inimeste otsija väljaspool politseid, kes alustas juba 1990. aastal veel toonases miilitsas ja juhib praegu vastavat erasihtasutust.

Ulatusliku praktika käigus on ta kokku puutunud enamiku siinsete selgeltnägijatega. Mida kõrgema profiiliga juhtum, seda rohkem sekkub tema sõnul sensitiive. Näiteks Võru poisi Markkus Ansbergi kadumist 2015 püüdis lahendada isegi kuulus Veet Mano, aga edutult.

Eesti kubiseb sensitiividest. Nõiad, esoteerikud ja maagid pakuvad oma teenust veebiportaalides näiteks kõrvuti kaubavedude ja lemmikloomahooldusega.

Esimesena sai Timur ühendust Alissaga – selgeltnägijaga, kes lubab kõrvaldada kõik probleemid ja seejuures täiesti konfidentsiaalselt. Teenuse eest kasseeris ta 20 eurot, aga ei saanud aru, et lugu on väljamõeldud ja rääkis innukalt, mis olematu vennaga juhtus. Vähemalt püüdis ta lähedasi lõpuks rahustada.

Järgmiseks pöördus Timur Irina poole, kes reklaamib end sertifitseeritud taroloogi ja kutselise ennustajana, kes vabastab karma- ja pärilikest probleemidest. Veel enam – kümneaastase staažiga spetsialist teeb seda kasvõi distantsilt. Paraku pajatas ka Irina väljamõeldud lugu hädast, millesse Timuri väljamõeldud vend on sattunud.

Kolmandaks pöördus Timur maagiamagister Lourdesi poole, kes võtab maha needusi, korrigeerib infovooge ja otsib kadunud isikuid fotode järgi. Tema jutu järgi sai väljamõeldud vennast 15 minutiga paadialune, kelle mälu on välja pekstud. Seega, ka kolmas sensitiiv, kes võttis teenustasuna 75 eurot tunnis, põrus täiega.

Pärast eksperimenti küsis "Pealtnägija" ka sensitiivide kommentaari ja vastasid ainult kaks. Alissa ütles, et ei oodanud tüssamist ega tundnud seda seepärast ära. Lourdes tunnistas, et pole kunagi teinud koostööd õiguskaitseorganitega.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Pealtnägija"



ERR-i rahvatantsugrupp

ERR-i rahvatantsijad: eesti tants

Eesti rahvusringhäälingu rahvatantsurühm ÜmbERRingi tegi "Eesti tantsib" kampaania raames ka ise vabariigile juubelikingituse, tantsides Liisa Laine loodud eesti tantsu.

elu
GPS kunst

Enam kui 700 inimest kirjutasid GPS-i abil hümni sõnad kaardile

Üle 700 inimese lasteaialastest piirivalvuriteni kirjutasid veidi rohkem kui kuu ajaga Eesti hümni sõnad kaardile. Viimane panus anti esmaspäeval Viru-Nigulas, kus rekordarv inimesi ja koer Volli kirjutasid kaardile ühe kahest Eesti hümnis esinevast sõnast "kallis".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: