"Eks ma pean harjuma üleüldiselt Ameerikaga, ameerika inimesed on teistmoodi, mina olen nende jaoks teistmoodi. Ma ise ei pea ennast väga tüüpiliseks eestlaseks või külmaks inimeseks, aga ameeriklased kohati ütlevad mulle, et ma olen jahedavõitu, ma pean harjuma sellega, et small talk on täiesti normaalne nende jaoks. Kui sa lihtsaid vestlusi inimestega ei pea, siis pigem on see nende jaoks ebamugav ja piinlik," võttis Rohemäe esimese poolaasta "Vikerhommikus" kokku.

Samas tõdes Rohemäe, et läks ise USA-sse eelarvamustega, seda eriti Washingtoni osas, kuid on nüüdseks õppinud, et linnas on huvitav kultuurinurk ning mitte liiga palju inimesi. "Washington on huvitav linn. Ma alguses arvasin, et see on natuke igav. Kui inimesed USA-sse lähevad, tahavad nad tihti minna New Yorki või Los Angelesse, kus on rohkem elu. Ma läksin üsna suurte eelarvamustega Washingtoni, et peale poliitika seal suurt midagi ei toimugi, aga ma eksisin. Ma ise arvan, et eestlasel on oluliselt lihtsam hakkama saada esialgu Wahingtonis kui mõnes teises suurlinnas," arvas Rohemäe.

Enne Ameerikasse lendamist kartis Rohemäe, et tema noorus saab talle ajakirjanikuna komistuskiviks, kuid on nüüdseks õppinud, et see ei sõltu vanusest, kuidas tal läheb. "Pigem on nad mind ikkagi väga hästi vastu võtnud. Ma ei tea, kuidas Eesti inimesed minu vastu tunnevad, võib-olla nad endiselt arvavad, et ma olen liiga noor ja ei tohiks seda tööd teha, aga keegi ei ole mulle otseselt kirjutanud ühtegi kurja kirja selle kohta, et ma olen liiga noor ja sellepärast ei tohiks seda tööd teha. Inimesed on mulle kurje kirju kirjutatud küll, aga need on olnud temaatilised ja ma ütleks, et ka õigustatud," arvas Rohemäe.

Samas tõdes Rohemäe pidama igapäevaselt võitlusi kasvõi selle nimel, et üldse mõni intervjuu kokku leppida. Rohemäe sõnul on juhtunud ka nii, et 20 e-kirjale tuleb kolm vastust ja ainult üks neist on nõus intervjuud andma. Rohemäe põhjendas, et ameeriklaste arvates on Eesti lihtsalt nii väike riik ja "Aktuaalne kaamera" nii vähese vaadatavusega saade, et pole mõtet selle jaoks kaamera ette minna. "Sa pead väga pikalt neile seletama, et nad kõigepealt saaksid aru, kus me asume ja siis saaksid aru, mis riik me oleme ja kas meil on demokraatia," rääkis Rohemäe.

Põhirõhk poliitikal

Samas on Rohemäe kajastanud palju põnevaid teemasid, üheks tema enda lemmikuks oli intervjuu korvpallur Maik-Kalev Kotsariga. "Mulle meeldis endale kõige rohkem see lugu, mida ma tegin "AK. Nädalasse" Maik-Kalev Kotsariga, kelle korvpallivõistkond oli väga edukas üliõpilasmeistrivõistlustel," rääkis Rohemäe.

Suurem osa Rohemäe ajast kulub aga ikkagi poliitika kajastamisele. "Ma ise lootsin, et ma saan rohkem ringi käia Ameerikas ja rohkem kajastada Ameerika päris inimesi ja ma saan kajastada ka rohkem Eesti inimesi, kes on Ameerikas olnud edukad. Aga esimene poolaasta on küll olnud selline, et ma olen väga palju keskendunud poliitikale. Ka uus administratsioon on olnud pool aastat ametis, täpselt sama kaua, kui mina olen seal olnud," põhjendas Rohemäe.

Tööd alustab korrespondent juba seitse hommikul sealse aja järgi. Teine kiirem periood on õhtul alates kella kuuest, sest siis hakkavad tulema peale Eesti hommiku-uudised. Kella 12-ks öösel üritab Rohemäe teha uudiseid sellest, mis vahepeal Ameerikas juhtunud on ning ette on tulnud sedagi, et uudis muutub veel viimastel minutitel enne Eesti uudistesaate algust. "Selliseid asju on mul pigem juhtunud "Terevisiooni" uudistega, kus ma olen kella kuue seitsme paiku midagi valmis kirjutanud, on täiesti rahulik õhtupoolik olnud ja siis kell 11 õhtul, kui on tund aega eetrini aega, juhtub midagi," tõdes Rohemäe.