1928. aasta soovitused: kuidas saada kauneid jalgu?
Kohutav ja kole on see traatpeenete jalgade palavik, kirjeldatakse 1928. aasta mai Uudislehes. Kuna kleidid on muutunud äärmiselt lühikeseks, peavad naised rohkem oma jalgade proportsioonidele tähelepanu pöörama, märgitakse ning nimetatakse sentimeetri täpsusega sääre, pahkluu ja põlve proportsioonid. Kauni vormi saamiseks soovitatakse ka lugejatele kaks harjutust.
"Enamus naisi teab väga vähe keha kontuuridest ja tema proportsioonidest. Nad on nii süvenenud moodidesse ja igapäevastesse askeldustesse, et unustavad oma keha eest hoolitsemise. Paar aastat tagasi oli moes 17 sentimeetrine pahkluu ja 35 sentimeetrine sääremari; tänapäev naised, kel need mõedud on pisut suuremad või ka täpselt samad, lühendavad võimalikult vähem oma kleidisaba ja võtavad ette igasuguseid toimingud, et alal hoida saledat joont.
Endissel ajal juhtus harva, et naised näitasid oma jalgu rohkem kui lubas kiire keerutus tantsu ajal või järsust ja kõrgete astmetega trepist üles minemisel. Mehed või võinud siis, nagu nüüd, võrdluse teel kindlaks määrata naiste iluduskraadi ja, veel vähem, iludustüüpi; aga neil oli siis selle asemel palju illusioone ja nad piirdusid erandita ainult sellega, mida vahest juhus näitas.
Sääremarja musklite arendamine
Tool panna nii nagu pildil näidatud, jala peale, kusjuures kand olgu vastu maad. Tool tõstetagu jala otsaga wöimalikult kõrgemale, kasutades kätt ainult selleks, et tool ümber ei kukuks.
Tõtt öelda, nad ei andnudki suur tähtsust jalgadele, välja arvatud jala väiksusele kooskõlas naise üldise iluga. Nüüd aga, äärmiselt lühikeste kleitide moega, on jalad muutunud naise iluduse tähtsamaks kontrollvahendiks ja suure võistluse tõttu nende nähtavale toomises tule naistel palju vaeva näha ja hoolt kanda jala piirjoonte väljakujundamises.
Tõestuseks sellele on naiste äge ristisõda säärte täiuslikkuseni väljaarendamise vastu; nad lähevad äärmuseni, eelistades hoida omi jalgu peenetena, hoolimata, et selle tõttu keha üldine proportsioon kaob. Tõepoolest, nad hoolitsevad ainult oma kõhnemise, salenemise eest, kuid mitte oma keha kontuuride proportsiooni ja joonte ilu eest.
Norma Smallwood, kes sai esimese auhinna Põhja-Ameerika iludusvõistlustel 1926, oli pahkluu ümbermõõt 15 sentimeetrit. Prantsusmaa 1927.a. Veenus, Mireille Soubiran omas sääremarju, millede mõõt oli täpselt endise aja mõõduga võrdne s. t. 35 sm. Enamusel kroonitud iludusil kõiguvad need mõõted, paari millimeetrilise vahega, ka tähendatud proportsioonide piirides.
Võib võtta aluseks, et täiuslik naine, kes õige lähedal seisab täiuslikkuse tipule ja kelle pikkus on 163 sm. peab omama 16 sm. ümbermõõtega pahkluud, 30 sm. sääremarju, 45 sm. reü ja 75 sm. puusi.
1928 ajaleht: kuidas saada kauneid jalgu? Kaks harjutust lugejatele. Autor: Uudisleht/Digar
Pahkluu, mida vähem ta on proportsioonide piiris, annab kõige rohkem ilu jalgadele. Suur, kohmakas pahkluu rikub ka kõige imestusväärsema säärejoone. Sellest hoolimata peavad paljud naised paremaks mitte teha jalgadele harjutusi ja omada ebaproportsionaalset pahkluud, et jalgu mitte tüsendada.
Nad ei tea, et kui nad harjutustega vähendavad omi pahkluid, ja selle juures ka säärt veidi jämedamaks muudavad, nad kõige ilusamate joontega jalad saavad. Alt ja ülevald sirge ja kitsas jalg ei ole kunagi ilus. Jalgade ilu väljendub proportsioonis ja kurvides ehk lainejoontes. Pahkluud ja põlve võime nimetada kõigi jalgade ilu mõõdupuuks. Nende suurus ja kuju on tähtsad tegurid, mis määravad, millised proportsioonid peavad olema säärtel ja reitel.
Daamid lähevad tähelepanemata mööda neist üksikasjadest ja ei suuda aru saada, mispärast nad oma 20 sentimeetri jämeduse pahkluuga ja 34 sentimeetri paksuse põlvega ei tohi omada 30 sm. läbimõõduga sääri, nagu on nende sõbrannadel, kelledel pahkluu on ainult 16 sm. Just see aga ongi proportsioonide probleem.
Milo Veenusel on pahkluu ja sääre ümbermõõtude vahe 15 sm. Sellel kujul on jalad kahtlemata veidi saledamad, kui muud kehapiirjooned, see aga ei vähenda tema üldist ilu.
Neil päevil, kus veel polnud traatpeenete jalgade palavikku, oli kõige kaunimate joontega naistel pahkluu ja sääremarja ümbermõõdete vahe 13—14 sm. Ainult vähemalt 1½ meetri pikkuse kasvuga daamidel võis see vahe vähem olla.
Miss Ameerika 1926 - Norma Sallwood Autor: Gardners Weekend
Põlve jämedus on sama tähtis jala üldilus, kui pahklugi suurus. Hästi vormitud naistel on põlvede ümbermõõt harilikult täpselt võrdne pahkluu ümbermõõdule, või, äärmisel puhul, põlv 3 sm võrra jämedam pahkluust. Sääremari peab sünnitama oma ülemises osas sissepoole mineva kõverjoone, ja kui põlv on paari sentimeetri võrra peenem sääremarjast, avaldab see paenduv joon suurepärast effekti.
Jalgade üldisi mõõte liialdasel kahandamisel tänapäev on kurtmisvääriline tagajärg põlvealuse ja ka -pealse joone kohta. Reied, mis on korrektselt ümardatud, puudutavad teineteist sisekülgedega terves oma pikkuses, kui naine seisab vagusi püsti, jalad koos, ja suurenevad pikkamööda, alates põlvedest ja lähevad üle puusadeks, kus juures see reie välisjoon peab olema äärmiselt pehme ja saleda paendusega.
Jalgade, eriti jalapöidade, üldharjutus
Tõusta mõlemi jalaga kordamööda wõimalikult kõrgelt warwastele. Soowitaw on raamat jala alla panna.
„Saavutada joont“, nagu praegu öeldakse, ei ole väga raske. Iga naine võib selle omandada, kui ta muidu on korrapärase kehaehitusega. On selge, et see osutub võimatuks, kui ollakse äärmiselt tüse või või deformeeritud. Kõige sagedam ja harilikum pahe on küllaldane arengu puudus põlve taguse ja -pealse joone juures. Naisel on täiusliku ilu omandamiseks vaja, et tema reied paisuvad järjestkasvava kõverjoonega ja see kurv pead olema muskulaarne, aga mitte üleliigsest rasvast.
Suvitajad Haapsalus Promenaadil purskkaevu juures, 1928 Autor: Haapsalu ja Läänemaa muuseumid/Ajapaik
Naiste jalad on lühemad ja paksetunduvam, kui näib. Samuti on lugu meestel. See lahkuminek on palju tuntavam, kui näib. Samuti on lugu ka, et kahest naisest, kes mõlemad on 160 sm. pikad ja üheraskused, üks näib vähem teisest, olles kolme sentimeetri võrra tüsedam.
Naiste jalade ilus mõjub palju kaasa jala jämedus või suurus. Loodus ja kunst nõuavad, et kõik oleks proportsionaalne. Jalalaba laius peab olema võrdlemisi hästi välja arenenud jala suuruse suhtes, et käimisel keha tasakaal oleks täielik. Selle tagajärjel on võimalikud ka keha paenduvad, hõljuvad ja kaunid liigutused, mida iial ei saavuta ebaproportsionaalsete jalgadega."
Toimetaja: Greete Palmiste