Konkursil osales üheksa riiki, kelle repertuaar oli väga erinev. Saluveer tõdes, et konkurents oli tihe.

"Ta ei ole ju selline konkurss, kus järgnevad kõikidele osavõtjate punktitabelid ja muud sellised asjad. Asjad otsustatakse kiiresti eetris ja ses mõttes on tal staarisaate formaat. Seda ei ole üldse lihtne korraldada, kui rääkida muusikatehnilisest küljest. Tegu ei ole ju popmuusikaversiooniga, vaid täiesti otse lauldud, enamasti a capella-muusikaga," sõnas ta.

Saluveer lisas, et kava kokkupanekuks ja valmis seadmiseks oli kooril aega päris vähe.

"Tavaliselt on koorikonkursid kategooriapõhised, kas siis kooriliikide või kohustuslike lugude järgi. Sedapuhku tuli asi "Klassikatähtede" formaadis ära vormistada. Selle teadmise, et kõik partnerid tulevad ja me oleme kutsutud, saime kuskil veebruari lõpus, märtsi alguses. Sel ajal on hooajaplaanid tehtud, nii endal kui ka lauljatel, nii tuli leida koosseis, kes suvel on vaba."

Saluveerile tundus, et Eesti koori kava läks meeleoluliselt käima, köitis publikut ning neil endil oli seda ääretult põnev teha, ka lava tagant saadi head tagasisidet.

"Kooride koosseisud kasvavad pikemalt kokku. Kui meie oleme uuenemisfaasis, meie nooremad lauljad on 12, siis võitjad on selliste kooride vilistlased, korralik sisse töötanud naiskoor."

Saluveer ütles veel, et kooride Eurovisiooni puhul on tegemist heas mõttes propagandasaatega ja juba seal osalemine on omaette tähtis.

Lisaks Eestile võistlesid kooride Eurovisioonil osalejad Austriast, Belgiast, Taanist, Lätist, Saksamaalt, Sloveeniast, Ungarist ja Walesist. Kõikidel kooridel tuli esineda kuue minuti jooksul. Rahvusvaheline žürii, mille liikmed olid briti helilooja John Rutter, läti metsosopran Elīna Garanča ja šveitsi koorijuht Nicolas Fink, hindas võistlevate kooride kõlakvaliteeti, raskusastet ja musikaalsust. Muusikaõhtut juhtisid Grammyga pärjatud helilooja-dirigent Eric Whitacre ja Läti televisiooni saatejuht Eva Johansone.