Ummamuudu hittlaul "Kõnõtraat" on tegelikult kaver ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

1994. aastal salvestatud "Kõnõtraat" pole üllataval kombel Ummamuudu originaallooming, vaid hoopis kaver.

"Ma käisin 1994. aastal tudengilaulul vanas EPA peahoones. Seal kuulsin seda oma koolivendade esituses, ta oli siis väidetavalt mažooris, seda ütles aastaid hiljem meie kunagine kitarrist Sulev Salm, et oli üldse teisel kujul seal demosalvestisel. Ummamuudu poistega arranžeerisime selle oluliselt ümber ja sai ta minoorse ehk kurvema kõlapildi," meenutas Ummamuudu solist Meelis Leis loo sündi Vikerraadio saates "Aeg peatub".

Seega kinnitas Leis, et Ummamuudu ei saa legendaarset laulu omaloominguks pidada. "Seade ja arranžeering on meie sulest kambapeale tehtud, aga autor on Jan Rahman, tema tekst ja põhimeloodia, mis salmi ajal käib," tõdes Leis.

Jan Rahmani sõnade ja muusikaga versioon:

Hitistaatuse saavutas "Kõnõtraat" saates "Seitse vaprat". "Kaalukausil oli kaks lugu, üks oli minu enda kirjutatud "Haug", selline rokipala, kus Viktor Vassiljev mängis kitarri mõnusasti kaasa. Mulle isiklikult meeldis see lugu hulga rohkem tol hetkel," rääkis Leis.

Saatesse saadeti Jaan Elgula soovitusel aga hoopis "Kõnõtraaat". "Paljuski tänu temale sai see lugu tuntuks ja üldse "Seitsmes vapras" tehtud," meenutas Leis.

1994. aastal pälvis lugu ka Raadio 2 aastahiti tiitli ning pärast seda pole möödunud ühtki Ummamuudu kontserti, kus lugu mängitud poleks. "Paljud muusikud on öelnud, et kui pillimäng muutub automatiseerituks, siis ise pole päris kohal seal lava peal, eks neid hetki tuli ka ette mingil ajal," meenutas Leis kontserte, kus Ummamuudu oma hittpala esitama pidi. Tippajal andis bänd kuni neli kontserti päevas.

Üks meeldejäävamaid lugusid Ummamuudu repertuaarist on praegu juristina töötava Leisi jaoks "Ka sisaliku tee", mis sai salvestatud tudengipõlves üürikorteris elades. "Igatsusest parema elu järele ja kergest nukrameelsusest tingitud sai see lugu loodud kitarr käes kušeti peal tinistades," meenutas Leis pala. 

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: