Sünoptik Taimi Paljak: juuli lõpp toob 25-kraadise sooja
Sünoptik Taimi Paljak rääkis, et kui juuli algus on pigem jahe ning vihmane, siis kuu lõpus võib oodata ka juba 25-kraadist sooja.
"Lähiaeg on veel muutlik, me saame soojemat ja külmemat ilma. Meil jääb lihtsalt nüüd üle vaadata ja piiluda, kas meil juuli teisest poolest tuleb südasuvist sooja. Praegu isegi ilmamudelite arvutuste põhjal see peaks nii sündima, et juuli teisest poolest läheb soojemaks. Kindlasti ei saa me rääkida veel sellest, et see suvi nüüd ongi kõige külmem üldse," rääkis Paljak Vikerraadio saates "Uudis+".
Veidi ilusamaks läheb Paljaku sõnul ilm juba järgmise nädala lõpust, kuid juuli teine pool toob ka rohkem kui 20 kraadi. "Kindlasti üle 20 kraadi, 25-kraadist sooja peaks ka tulema, kui ilmapilt ei muutu ja õhuvood ikka lõunakaarde jäävad," andis Paljak lootust.
Juuli alguseni on Paljaku hinnangul olnud ilm väga muutlik. "Kogu kevad ja juunikuu on olnud sedavõrd heitlik, et me oleme maadelnud nende prognoosidega ja pikaajalised prognoosid kipuvad korstnasse lendama, sest tihtipeale ilm mängib selle üle," selgitas Paljak.
Seda, milline on augusti ilm, on Paljaku sõnul veel vara öelda, kuid lootus soojale ilmale püsib. "Kui me teeme kuuprognoose, siis see on üks tänamatu töö ja paljud ilmateenistused on loobunud kuu ja sesooniprognoosi tegemisest. See toob pigem negatiivset vastukaja, sest need ei kipu lihtsalt õigustuma. Loota tuleb ikka ja ei tasu ühe kuu või nädala põhjal meelt ära heita," lausus Paljak.
Väikest jääaega kartma ei pea
Kuigi tänavune kevad ja suve algus pole suurt sooja toonud, rõhutas Paljak, et astronoomiline suvi algas alles 21. juunil. Meteoroloogilisest suvest saab rääkida aga siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle 13 kraadi. "Keskmisena algab see Põhja-Eestis juuni alguses ja Lõuna-Eestis mai viimasel nädalal. Sel aastal tõesti, kui selle järgi vaadata, on suve algus jahe olnud," tõdes sünoptik.
Paljaku sõnul on näidud hüpanud üles ja alla ning tänavune juuni oli tavapärasest kraad jahedam. "Kui me meenutame 2014. aasta juunit, siis see oli erakordselt jahe, seal tuli 17. juunil isegi lund ja kogu kuu oli poolteist kuni kaks kraadi keskmisest jahedam," ütles Paljak, viidates, et tänavust suve ei saa erakordselt jahedaks veel nimetada. "Sageli kipub nii olema, et kui talv pole õige talve nägu, siis suvest pole ka ilusat ja püsivat südasuvist kuumust loota. Nii oli see ka sageli 1970ndatel aastatel. Näiteid võib sealt ka küll ja küll tuua," selgitas ta.
Aastate lõikes on Paljaku sõnul olnud heitlikud suved pigem juhus, kuid Vahemere maadega ei saa meid kunagi võrrelda. "Pigem on tegemist kliima kõikumisega ja aastati on suvi erinev olnud ajast aega. Meie geograafiline asend on paraku selline ning ilm on niivõrd mitmekesine, et jagub seda nii ühest kui ka teisest kaarest. Kõige enam muidugi mõjutab inimest kindlasti hall madal pilvkate, kui see kipub lausa pea kõrgusele laskuma, siis see on inimeste jaoks alati kõige masendavam ja siis tuleb see virin ka peale, et miks meil küll nii on," rääkis Paljak.
Väikest jääaega Paljaku sõnul viimaste aastate põhjal pelgama ei pea. "Kindlasti ei saa me teha niisuguseid järeldusi nii lühikese aja peale," lausus Paljak ja ütles, et jahedat suveilma on olnud aastasadade jooksul. "Lihtsalt inimmälu põhjal ei tohi hoopiski seda seisukohta võtta. Meteoroloogias tehakse neid võrdlusi vähemalt 30-aastase perioodiga, veel parem kui neid tehakse 50- või 100-aastase rea põhjal," lausus Paljak.
Suvesooja saab aga üldiselt loota ikka juulist ning see on ka kuu, mil sünoptikud tihti ise puhkavad. "Ka ise puhkan paar nädalat järgmisest esmaspäevast, aga minul ei ole ilmaga üldiselt vedanud ja olen saanud ka puhkuse ajal vihma. See ei ole nii häiriv olnud, et öelda pärast seda, et mul polegi puhkust olnud," rääkis Paljak oma kogemusest.
Toimetaja: Rutt Ernits