“Lauljate ja tantsijate kõrval osaleb peol üle poole tuhande rahvapillimängija. Loodan, et need noored toovad oma muusika linnaruumi ja rõõmustavad peolisi ka kontsertide välisel ajal,” rääkis rahvamuusikapeo loominguline juht, lõõtspillide ja koondorkestri liigijuht Juhan Uppin kontserdi eel.

Rahvamuusikapeolised jagunesid peol vastavalt ansamblite koosseisule kuue pilliliigi vahel: kandled, viiulid, lõõtspillid, mandoliinid, akordionid ja koondorkester. Igal liigil oli oma 5-7 palast koosnev repertuaar. Lisaks tantsulugudele koosnes rahvamuusikapeo repertuaar üldjoontes pärimuslikest ja rahvalikest lugudest ning oli ka palju autoriloomingut ja teiste maade muusikat.

"Sarnaselt lauljatele ja tantsijatele on ka rahvamuusikud pikalt oma repertuaari ette valmistanud ja proove teinud. Eriliseks muudab tänavuse peo näiteks see, et esimest korda mängivad rahvamuusikapeol ukuleled," märkis Uppin. Näha sai palju alles pillimänguga alustavaid õpilasi, kelle jaoks on pidu heaks tõukeks rahvamuusikaga jätkamiseks.

Rahvamuusikud on erineval moel osalenud laulu- ja tantsupeoliikumises läbi aja. On esinetud rahvapilliorkestrina laulupidude kavas ja tantsupidudel saadetud tantsijaid elava muusikaga.

Rahvamuusikapeo suurkontsert toimus Tallinnas Kalevi staadioni kõrval asuvas Poolamäe pargis. Liigijuhid olid Pille Karras, Enrik Visla, Kristel Laas, Joosep Sang ja Juhan Uppin.