"Läbi vendade Piikide, nende tutvuste kaudu sattusime me Murru vanglasse, mis on kinni juba mitu aastat. See on väga eriline ja huvitav keskkond," kirjeldas Kinoteatri eestvedaja Henrik Kalmet "Vikerhommikus".

Lavastusmeeskonda kuuluva Henrik Kalmeti sõnul on tegu harukordse võimalusega külastada ruume, kuhu inimesed vabatahtlikult pole pääsenud. Kalmet nimetas Murru vanglat lausa varjatud aardeks. "See tundus kohe väga huvitav ja emotsionaalselt laetud keskkond, oleks väga põnev seda publikuga jagada mingis vormis," lausus Kalmet.

Dramaturgid Paavo Piik ja Priit Põldma on kogunud vangide ja ametnike, endiste töötajate ja lähedaste mälestusi sellest, missugune nägi välja Murru vangla igapäev, millised olid selle paigad ja helid, lõhnad ja atmosfäär. "Väga paljudel inimestel on selle kohaga mingisugune kokkupuude, kellegi sugulane on seal olnud, kellegi kauge tuttav. Kuidagi me oleme tutvusi pidi need inimesed üles leidnud, kes on olnud valmis meile rääkima. Nende inimestega kohtumine on olnud päris elamuslik," kirjeldas Põldma.

Murrus oli Eesti viimane koloonia tüüpi vangla, kus kinnipeetavad elasid suurtes gruppides koos, kus valvurite ja vangide vahel ning eriti barakkide sees valitsesid keerulised hierarhiad ja kus kanti edasi Venemaalt pärit vanglatsoonide kirjutamata seaduseid – panjaatjaid.

Lavastusmeeskonda kuuluvad veel Revo Koplus, Raido Linkmann (Teater NO99), Paul Piik ning Illimar Vihmar.