Londonis elav Marta: palgalõhe Eestis teeb nukraks ({{commentsTotal}})

Marta Kütt
Marta Kütt Autor/allikas: Marta Kütt

Tartumaalt Nõo vallast pärit Marta Kütt (29) on välismaal elanud juba peaaegu 11 aastat. Nii pika ajaga on löögi saanud isegi tema emakeele oskus ning naine tunnistab isegi, et inglise keel kõlab tema suus paremini kui eesti keel. Eestist ei saa Marta aga üle ega ümber, sest praegu teenib ta leiba küll Londonis, kuid seda kahe eestlase asutatud firmas.

Marta töötab Eesti rikkaimate inimeste Kristo Käärmanni ja Taavi Hinrikuse asutatud globaalse rahaülekande teenuse TransferWise peakontoris Londonis Euroopa ja Põhja-Ameerikate kontorite juhina. Paar aastat tagasi sai Marta firmasse praktikale, mis arenes aga edasi töösuhteks.

“Leidsin, et minu jaoks on vara veel Eestisse tagasi minna.”

Kui naine 2006. aasta suvel Suurbritanniase lendas, et Šotimaal Aberdeenis kolledžisse astuda, ei kujutanud ta ettegi, et ta riigis veel ka 2017. aastal elab. “Ma olen inimene, kes läheb vooluga kaasa ja ma ei planeeri selliseid pikemaajalisi asju väga palju ette. Ma läksin Šotimaale kolledžisse üheks aastaks, aga mulle hakkas seal väga meeldima. Mu Tšehhist pärit sõbrad hakkasid seal peagi ülikoolidesse kandideerima ja ka mina leidsin, et minu jaoks on vara veel Eestisse tagasi minna,” meenutab Marta.

Nüüd on sellest ühest aastast, milleks ta Šotimaale läks, möödas üle kümnendi. Põhjuseid, miks ta toona Suurbritanniasse kolis, oli mitmeid: “Minu eesmärk oli veeta aasta inglise keelt rääkivas riigis, et saada keel suhu. Tahtsin õppida kolledžis ja saada kogemusi iseseisvalt töötamisel ja raha teenimisel.”

Marta Kütt. Foto: erakogu

Kuigi elu on läinud oma rada ja teinud Martast väliseestlase, siis Eestis toimuva vastu tunneb ta ikkagi huvi. “Eestiga hoian end kursis eelkõige uudiste pealkirju vaadates ning vahel ka mõnda huvitavamat artiklit lugedes. Tihti räägin vanematega juttu ja kuulen neilt, mis Eestis toimub.” Üheks heaks informatsiooniallikaks nimetab Marta ka ka Facebooki gruppi “Virginia Woolf sind ei karda”, millesse kuuluvaid inimesi ühendab peaasjalikult huvi naisõigusluse ja feminismi vastu.

Suurbritannias on palgalõhe viimastel Eurostati andmetel 20,6 %, Eestis aga 26,4%. Marta nendib, et teda teeb nukraks fakt, et tema kodumaa palgalõhe on Euroopa suurim.

“See on väga kurb, võttes arvesse, et oleme IT-alal teistest nii palju ees. Sellist olukorda, kus naine ja mees, kes teevad sama tööd, saavad erinevat palka, ei tohi olla. Kindlasti on vaja tööandjatel astuda samm tegemaks rohkem teavitustööd, et töötajad saaksid palgavõrdsust nõuda.”

Marta Kütt Foto: erakogu

Üks küsimus

Kui pakkusin Martale võimalust küsida vabalt valitud eestimaalaselt küsimus, tundis ta muret, et tema eesti keele oskus pole selleks enam piisavalt hea. Siiski oli ta pakkumisest huvitatud ja kasutas seda võimalusena küsida Eesti presidendilt Kersti Kaljulaiult, mis on tal plaanis, et Euroopa Liidu suurimat soolist palgalõhet vähendada.

Kuigi Marta on teadlik, et Eesti riigipeal on ennekõike esinduslik funktsioon, on ta kindel, et Eesti esimese naispresidendi Kersti Kaljulaidi sõnadel on jõudu ja võimu.

“Meie praegune president on oma eelkäijatest kõige julgem. Ta teeb väga head tööd rääkides tähtsatest teemadest nagu näiteks perevägivald. President Kaljulaid on hea eeskuju tüdrukutele ja naistele.”

President Kaljulaid: “Naistel on haridust, ettevõtlikust ja suutlikust teha enda jaoks selline palk nagu nad seda soovivad.”

President Kersti Kaljulaidi sõnum tööandjatele, kes maksavad võrdväärse töö eest naistele vähem palka kui meestele, on konkreetne: “Häbi teile! Ärge tehke seda. Ka teie äri eduks see ei ole, sest nutikad naised lähevad sellisel juhul lihtsalt mujale. Naistel on haridust, ettevõtlikust ja suutlikust teha enda jaoks selline palk nagu nad seda soovivad. Aga siis ei tee nad seda teie ettevõttes.”

President Kersti Kaljulaidi sõnum tööandjatele, kes maksavad võrdväärse töö eest naistele vähem palka kui meestele, on konkreetne: “Häbi teile!"

Kaljulaid rõhutab, et inimesed ei tohiks päevakski ära unustada, et palgalõhe probleem on reaalne. “See on kindlasti ka minu roll ja minu töö,” ütleb president. “Me näeme täna maailmas, et töö iseloom tervikuna on muutuses. Inimeste töö ei ole enam seotud sellega, kus nad parasjagu viibivad. Nad võivad vabalt teha tööd ja olla samal ajal ka lastega kodus. See muudab ühiskonna ootusi töötajatele üldiselt. Samamoodi võivad teha tööd ja olla lastega kodus muidugi ka mehed, mitte ainult naised,” räägib president.

“Kindlasti see muutus töö iseloomus, et töö on vaheldusrikas, seda ei tehta enam kellast kellani ja 30 aastat järjest, üldiselt, sobitub paremini nende vajadustega, mis inimestel on, et oma elu ja tööd ühte sättida. See peaks viima ka palgalõhe vähenemiseni,” lisab Kersti Kaljulaid.

Võrdõigusvolinik Pakosta: “Sooline palgalõhe on olemas kõikides arenenud riikides ja see on emade nägu, sünnitusealiste naiste nägu.”

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta tõdeb, et tööjõud on naiste abil kahekordistunud, ent ühiskonnad pole osanud seejuures hästi lahendada töö- ja pereelu ühitamist. "Naistele on ka Eestis seatud selleks rida riiklikke takistusi. Näiteks ei tohiks naine teenida lapsega kodus olles rohkem, kui eelmise aasta palk,” ütleb Pakosta.

Võrdõigusvolinik lisab, et palgalõhe statistikas on Euroopas ilusate numbritega need riigid, kus Eestist palju suurem osa naisi on kodused või töötavad vaid osaajaga. “Seda me ju ometi siia ei taha. Eesmärgiks peab olema naiste majandusliku olukorra paranemine, mitte ainult palgalõhe statistika. Ideaalne palgavahe oleks null, aga tegelikult peab eesmärgiks olema, et naised oleks samaväärsed ka preemiate ja kallite koolituste, aga ka investeerimistulude saamisel, varade omamisel ja kasutamisel, pensioniosakute väärtusega," ütleb Pakosta.

"Ideaalne palgavahe oleks null, aga tegelikult peab eesmärgiks olema, et naised oleks samaväärsed ka preemiate ja kallite koolituste, aga ka investeerimistulude saamisel, varade omamisel ja kasutamisel, pensioniosakute väärtusega," ütleb Pakosta.

“Sooline palgalõhe on olemas kõikides arenenud riikides ja see on emade nägu, sünnitusealiste naiste nägu. On väga oluline, et mitte kellelegi ei makstaks tema töö eest vähem palka seetõttu, et ta on naine – ehkki seda tegelikkuses juhtub väga harva.

Palju suurem efekt on palgatõusul peamiselt naiste tehtud tööaladel, kus enamasti on palgamaksjaks avalik sektor, takistuste eemaldamisel, mis ei luba Eestis naistel tegelikkuses soovitud sissetulekuni jõuda. Alates selliste haridusvalikute tegemisest, mis toovad paremini leiba lauale – IT, insenertehnilised jm rakenduslikud alad – ja lõpetades sellega, et lapsele leitakse sobiv lasteaiakoht perele sobival ajal ning töö tegemist riiklikult ei takistata. Hoolduskoormus peab hakkama jagunema võrdsemalt meeste, naiste ning ühiskonna vahel,” on Liisa Pakosta kindel seisukoht.

Kahepoolsed suhted

Viimati tegi Eesti ametlikest esindajatest visiidi Suurbritanniasse Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kes külastas riiki 2016. aasta septembris.

Visiit Suurbritanniast Eestisse toimus viimati tänavu 20. veebruaril, kui siin käis Euroopa Liidust lahkumise asjade minister David Davis.

Eesti suursaadik Ühendkuningriigis on Lauri Bambus. Ühendkuningriiki esindab Eestis alates 7. septembrist 2016 Theresa Bubbear

Toimetaja: Greete Palmiste



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: