Kerttu lõpetas 2010. aastal Nõo reaalgümnaasiumi, pärast seda mõlgutas ta mõtteid astuda lavakasse. Temas põles näitlejaleek eredalt juba 1. klassist saati, kui ta kirjutas sõbrapäevikusse küsimuse “Kelleks tahad saada?” taha punktiirjoonele esimese klassi lapsele omaste varesevarbaid meenutavate trükitähtedega “NÄITLEJAKS”.

Ka oma näitlejadebüüdi tegi ta juba pisikese tüdrukuna ema õmmeldud kostüümis kakukest mängides. Kerttu tunnistab, et keskkoolis tundis ta aga ühiskonna survet näitlejaametit mitte õppima asuda. “Mulle öeldi palju, et seda ametit harrastades palju ei teeni,” meenutab ta.

Kerttu Karon. Foto: erakogu

Raske südamega hoidis ta oma näitlemiskirge vaka all ja astus Eesti Maaülikooli tudeerima kinnisvara planeerimist ja peagi hakkas ta ka kinnisvaramaaklerina tööle. Southwesterni programmiga tekkis tal aga võimalus käia suviti Ameerika Ühendriikides raamatuid müümas ja seda võimalust kasutas Kerttu lausa kuuel järjestikusel suvel.

Hollywood on filminäitlejate paradiis

Mingil hetkel tajus neiu aga, et ta pole oma eluga seal kohas, kus ta tahaks olla. Kuna raamatute müümisega teenib USA-s kõvasti rohkem, kui seda on Eesti keskmine palk, otsustas neiu 2015. aasta jaanuaris, et investeerib teenitud raha viimaks oma näitlemisoskuse arendamisse ja astub sellega sammu oma unistustetööle lähemale. Ta läbis New Yorgi Filmiakadeemia Los Angelesi harus kaks kuud kestnud ja 4700 eurot maksnud lühikursuse filminäitlemise alal.

“Kui filmis läbi lüüa, siis LA on see koht,” on Kerttu kindel. “Ma käisin kaks aastat edasi-tagasi siia ja Eestisse. Praegu olen ma elanud Los Angeleses järjest viis kuud ja plaanin siia ka jääda,” räägib ta rõõmsalt.

Kerttu Karon. Foto: erakogu

Pärast Filmiakadeemia lühikursust on Kerttu kaasa löönud mitmetes väiksemates USA seriaalides ja muusikavideotes ning juhtinud ka ühte Emmy galaga seotud üritust, mida väisasid näiteks mõned Eestiski populaarse telesarja “Gray anatoomia” ja kihutamissaaga “Kiired ja vihased” näitlejad.

“Praegu teen ma palju improvisatsiooni sketše ning õpin improvisatsiooni koolis nimega Groundlings, kust on läbi käinud ka näitlejad Melissa MCCarthy ja Will Ferrell,” märgib Kerttu.

Aga kui raske on eestlanna hinnangul Hollywoodis läbi lüüa? “Oleneb. Lihtsalt kogu aeg tuleb prooviesinemistel käia ja oma unistuste nimel tööd teha,” on neiu konkreetne.

Üks küsimus

Kerttul on väga hea meel, et Eestil on viimaks naispresident. “See inspireerib naisi kõrgemale pürgima ja näitab ka teistele riikidele, et naine saab olla väga edukas riigi esindaja,” ütleb Kerttu, kes jälgis USA-s elades Eesti presidendivalimisi nii palju kui sai. “Oluline on õppida ja nõu küsida edukatelt inimestelt. Ja tema, Eesti riigi üks esindajatest, peaks iga eestlase jaoks tähtis olema.”

Seetõttu tahtis neiu ka oma küsimuse just president Kersti Kaljulaidilt küsida: “Kui Sa saaksid minna ajas tagasi, kui Sina olid 20-ndates, siis mida Sa ütleksid iseendale? Mida sa soovitaksid?”

Kaljulaid: “Tehnoloogiline areng võimaldab igaühel oma unistust realiseerida järjest lihtsamini.”

President Kersti Kaljulaid vajus küsimust kuuldes korraks mõttesse ja silmitses lauda enda ees. “Mitte midagi inspireerivat, ma kardan. Mul ei ole väga palju iseendale 20-ndates ette heita. See oli väga keeruline aeg Eestis. Meievanustel tuli tihti valida töö, milleks me polnud ülikoolis õppinud ega ette valmistunud,” meenutab president.

“Me elasime selle aja üle tehes põnevaid asju ja suuri asju ning kasvades suureks. Ma olen selle üle üsna uhke, mida minu põlvkond tegi 90-ndatel,” arutleb ta.

Tehnoloogiline areng võimaldab igaühel oma unistust realiseerida järjest lihtsamini. Isegi kui sinu unistus on üsna pisike – sa tahad teha rohelistest klaasikildudest prosse – siis vanasti ei oleks sa saanud teha seda tööna ja sellest ära elada, aga täna sa saad.

President lisab, et noortele oleks alati vaja julgustust. “Maailmas on nii palju võimalusi. Tehnoloogiline areng võimaldab igaühel oma unistust realiseerida järjest lihtsamini. Isegi kui sinu unistus on üsna pisike – sa tahad teha rohelistest klaasikildudest prosse – siis vanasti ei oleks sa saanud teha seda tööna ja sellest ära elada, aga täna sa saad. Maailmas leidub seitsme miljardi seas piisavalt neid, kes tahavad sinu prosse osta,” on president kindel.

Kahepoolsed suhted

Ameerika Ühendriike külastas ametlikul tasandil viimati välisminister Sven Mikser, tehes sinna töövisiidi tänavu märtsis. Samal kuul käis Eestis USA Euroopa väejuhatuse ülem kindral Curtis Scaparrotti, kes kohtus siin president Kaljulaidi ja kaitseminister Margus Tsahknaga.

Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides on Eerik Marmei. USA suursaadik James D. Melville Jr on Tallinnas ametis alates 2015. aasta detsembrist.Sven Mikser kohtub koos Balti kolleegidega USA esindajatekoja spiikeri Paul Ryaniga Washingtonis selle aasta märtsis. Foto: välisministeerium