Taani kuningriigi tudengit painab Eesti üliõpilaste majanduslik toimetulek ({{commentsTotal}})

Martin Pihooja
Martin Pihooja Autor/allikas: erakogu

Tehnoloogia tudeng Martin Pihooja (23) kolis oma sünnilinnast Võrust ligi 1300 kilomeetri kaugusele Odense linna kolm aastat tagasi. Kuna Taani kungriigis tudeerivad üliõpilased saavad vaatamata rahuvsele riigilt kopsakaid toetusi, imestab Martin, kuidas Eesti tudengid siinsete rahaliste toetustega hakkama saavad.

Martin elab ja õpib Taanis koos oma elukaaslase Greetega. Kuigi noored on juba kolm pikka aastat Taanis elanud, sarnaneks nende elurütm justkui Eestis elanike omaga - hommikul panevad nad interneti vahendusel esimese asjana käima “Terevisiooni” ja pärast pikka kooli- ja tööpäeva lülitavad end “Ringvaate” lainele. “Me hoiame end alati Eestis toimuvaga alati kursis,” kinnitab Martin.

Enne Taani kolimist olid noored kogu oma teadliku elu elanud Võrumaal. Kui keskkooli lõputunnistused taskus, hakkas aga väikelinnast pärit noorpaar uute kogemuste ja teadmiste järgi janunema. Kuigi Martin ja Greete uurisid ka Eesti ülikooli õppekavade ja võimaluste kohta, ei sütitanud kodumaised valikud nende silmades sära. Nii võetigi üheskoos vastu otsus minna õppima Odensesse Lillebaelti Akadeemiasse. 2014. aastal asus Martin seal õppima tootearendust ja tehnoloogiat, Greete aga rahvusvahelist hotellindust ja üritustekorraldust.

Eestis on tavaline, et nii bakalaureuse- kui magistritaseme üliõpilased käivad kooli kõrvalt tööl. Paljud täiskohaga. Olles ise magistrant, tean, et 30 EAP nõue semestris on juba ise täiskohaga töö. Kuid lisaks õppimisele on vaja teha ka reaalset täiskohaga tööd, et majanduslikult hakkama saada. Tudengitel on vaja tasuda elukoha eest ja samuti nõuavad eelarvest oma osa sõidukulud ülikoolilinna. Ka tuleb hoolitseda selle eest, et kõhtu saaks head ja paremat, vedelat ja tahket. Mõnel magistrandil on juba kodulaen ja lapsedki. Nii suure koormusega hakkab aga töö- või koolielu peagi ühte jalga lonkama. Kuna tööandjalt tuleb palgaraha ja majanduslikud kohustused on vaja kanda, siis tõenäoliselt jäävad soiku just õpingud.

Taani haridusseadistikus on klausel, et kui välismaalt tulnud tudeng töötab nädalas 10-12 tundi, makstakse talle võrdselt taanlasega iga kuu 700 eurot majanduslikku toetust. Lisaks sellele muidugi ka töötasu. Nii saavad Greete ja Martin kumbki kuus kätte üle 1000 euro. Noored kinnitavad, et saavad selle rahaga Taanis ilusti toime.

Võrdluseks Eesti toetussüsteem: õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt saavad tudengid Eestis taotleda põhitoetust, doktoranditoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust. Vajaduspõhist õppetoetusel on kolm suurust 75€, 135€ või 220€ kuus. Vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot kuus. Toetust ei saa, kui sissetulek pereliikme kohta on üle 394 euro. 2016. aastal on doktoranditoetuse suuruseks 422 eurot kuus. 2018. aastast küll doktoranditoetus kahekordistub. Põhitoetuse suuruseks sel õppeaastal on 55,93 eurot kuus. Olgu öeldud, et nii Eestis kui Taanis on kõrgharidus tasuta.

Martin lõpetab Taanis ülikooli aasta pärast kevadel. Noormees ei ole veel kindlalt otsustanud, kas ta naaseb pärast kõrghariduse omandamist Eestisse või jääb Taani. Küll aga on kaalukauss natukene Taani poole kaldu. “Mõnes mõttes tahaks tagasi tulla, aga kui leiame siin tööd, siis ilmselt mitte.

Üks küsimus Mailis Repsile

Kui pakkusin Martinile võimaluse küsida üks küsimus vabalt valitud eestimaalaselt, valis ta selleks tudengite toetuse temaatika ja suunas arupärimise haridus- ja teadusminister Mailis Repsile.

“Kuigi olen Taani kuningriigi üliõpilane, siis tunnen muret ka Eesti tudengite pärast. Nimelt oleks mul küsimus meie austatud haridusminister Marilis Repsile: kas teie hinnangul on Eesti riigi rahaline toetus piisav, et tagada üliõpilastele soodne ja majanduslikult turvaline keskkond hariduse omandamiseks?”

Martin Pihooja tüdruksõber Greetega. Foto: erakogu

“Mõõdukalt töötamist soosivad ka teised riigid, aga mitte sel määral, et ülikooli kõrvalt töötatakse ellujäämiseks.”

Haridusminister Mailis Reps hindas, et kõrghariduse omandamine on Eestis taskukohane. “Kuid alati võiks süsteem olla veel parem ja ministeerium võiks seda asja arendada. Selleks me olemegi koos Eesti Üliõpilaste Liiduga lubanud toetuste süsteemi analüüsida ja tulla muudatustega välja, mis puudutab vajaduspõhist toetust. Vajaduspõhisust me peaks rohkem üle vaatama. See on kindlasti murekoht, sest seda taotletakse vähem kui esialgu arvestasime,” räägib Reps.

“Kui noor inimene soovib saada põnevaid väljakutseid, panna ennast proovile, saada üle kultuurišokist, õppida ja mõelda võõrkeeles – see on kõik üsna suur väljakutse.”

- Mailis Reps, haridusminister

Minister nentis, et õpingute kõrvalt täiskohaga töötamine pole midagi, mida ministeerium kõrgharidussüsteemis näha tahaks. “Mõõdukalt töötamist soosivad ka teised riigid, aga mitte sel määral, et ülikooli kõrvalt töötatakse ellujäämiseks,” sõnab minister. “Kuid sellel on ka plusse. Olles õppinud juurat, siis tean, et kui oled õpingute ajal advokaadibüroos sekretärina töötanud või olnud kohtus nooremabi, siis see annab sulle tulevikuks suure karjäärieelise.”

Mailis Reps. Foto: Siim Lõvi/ERR

Isegi mitmes välismaa ülikoolis tudeerinud Reps toetab igati Eesti noorte otsust minna kõrgharidust omandama välisriikidesse. “Kui noor inimene soovib saada põnevaid väljakutseid, panna ennast proovile, saada üle kultuurišokist, õppida ja mõelda võõrkeeles – see on kõik üsna suur väljakutse.” Küll tuleb ministri hinnangul olla välismaal õppides valmis ettenägematuteks kulutusteks. “Küllalt on lapsevanemaid, kes on end lõhki laenanud seetõttu.”

Mida teised tudengid arvavad?

Mai-Brit Võru (24), tudeng Taanis
Minu jaoks on alati hämmastav olnud, kuidas Eesti üliõpilased suudavad täiskohaga töötamise kõrvalt teha magistrikraadi. Oma sellises olukorras sõbrannasid vaadates jääb mul suu ammuli. Taanis on see kõik kordades lihtsam. Näiteks on siin tavaline nähtus, et pereisa või -ema läheb tagasi ülikooli, et ennast täiendada, samal ajal mitte töötades. See on võimalik vaid imelise toetussüsteemi tõttu – mida rohkem sul lapsi on, seda rohkem sa riigilt toetust saad.

Minu jaoks on alati hämmastav olnud, kuidas Eesti üliõpilased suudavad täiskohaga töötamise kõrvalt teha magistrikraadi. Oma sellises olukorras sõbrannasid vaadates jääb mul suu ammuli. Taanis on see kõik kordades lihtsam.

Minu kui täiesti üksiku inimese toetus on 700 eurot kuus, mille eest elan väga ilusti ära. Muidugi, selleks, et saada toetust pean töötama 10 tundi nädalas, mis aga ei sega minu õpinguid mitte kuidagi. Tänu sellele süsteemile saavad üliõpilased pühenduda õppimisele ja ka perega või sõpradega aja veetmisele. Tudengid ei ole stressis, joostes täiskohaga töötamise kõrvalt kooli. Muidugi leidub siin ka neid, kes magistrikraadi täiskohaga töötamise kõrvalt teevd, kuid nemad sel juhul toetust ei saa, sest töötavad lubatust rohkem.

Kuna olen õppinud ka Eestis ülikoolis, on mul hea olukordi võrrelda. Eestis töötasin õppimise ajal poole kohaga, et lubada endale natuke mugavamat elu. Samal ajal toetasid mind veel vanemad. Kuid siiski hakkas lõpuks töö õppimist segama ja seetõttu jätsin ma ülikooli pooleli. Siin pole mul loobumise tunnet kordagi tekkinud.

Oliver Lemmik (27), Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng
Töötan täiskohaga ja paralleelselt omandan kaugõppes rakenduslikku kõrgharidust. See teine pool on justkui hobi, mis nõuab tohutut aega ja pühendumist, et tulemus oleks võimalikult filigraanne. Unetud ööd ja stabiilne töö-kodu-kool režiim on semestri vältel täiesti tavaline nähtus. Aga siinjuures sõprade jaoks väga aega ei jätku, rääkimata muust vabaaja nautimise võimalustest.

Kuna töötan ja elan Kagu-Eesti nurgas ja ning õppetööd sooritan pealinnas, siis on vägagi oluline minu jaoks õppetoetus, sest pidev reisimine õppetöö eesmärgil nõuab oma kulu. Senini on aga sellises stiilis enesepiitsutamine tulemust toonud ja millegi üle nuriseda ei saa.

Õppetoetuste puhul on olukord karm, tulemusstipendiumi summa on üsna väike. Isiklikult liigitaks selle söögi- või bensiiniraha valdkonda, sest enamat selle eest võimaldada on raske.

Õppetoetuste puhul on olukord karm, tulemusstipendiumi summa on üsna väike. Isiklikult liigitaks selle söögi- või bensiiniraha valdkonda, sest enamat selle eest võimaldada on raske. Lisaks väikesele summale on tulemusstipendiumi saajate nõudmised üsna kõrgele viidud.

Aga vaatamata kõigele eelnevale on töökõrvalt õppekogunemistest osavõtmine mõnus vaheldus hallist argipäevast, saab eemale rutiinsest kaheksast-viieni tööpäevast, sest rutiin on see mis vaikselt hakkab inimest lämmatama. Samas õppimine on omakorda investeering parema tuleviku nimel, see on olnud oluliseks ajendiks üldsegi õpinguid jätkama kõrgkoolis. Senini olen veendumusel, et olen teinud õige valiku taodelda kõrgharidust.

Kahepoolsed suhted

Taani Kuningriik oli Islandi järel teine riik, kes 1991. aasta augustis taastas taasiseseisvunud Eestiga diplomaatilised suhted.

Alates 2015. aasta oktoobrist on Eestis erakorraline ja täievoliline suursaadik Taanis Märt Volmer. Alates 2012. aasta augustist on Taani suursaadikuks Eestis Søren Kelstrup.

 
Märt Volmer Taani kuningannale suursaadikuks asumise volikirja üleandmisel. Autor: välisministeerium

Toimetaja: Greete Palmiste



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: