Paljud vanad hooned Lasnamäel on renoveerimata ja halvasti hooldatud. Eriti kahjustatud on ilmastiku mõjude käes olevad osad. 2012. aastal oli näiteks juhus, kus Lasnamäe paneelmajal varises rõdupiire alla.

Olukorra muudab keeruliseks tõsiasi, et raske on jõuda maja sees kokkuleppele, kelle asi on rõdud korda teha või leida suure elanike arvuga ühistus üksmeelsele otsusele renoveerimise osas.

"Suuremate majade terviklikul renoveerimisel tuleks kindlasti varuda aega, sest ettevalmistusprotsess on pikk ja üldkoosolekute läbi viimine suure hulga inimeste tõttu keeruline," kommenteerisid ülesande keerukust KredExi eksperdid.

Projekti edukaks elluviimiseks on oluline leida vastavad spetsialistid, kes aitaks kaardistada olemasolevate piirete, rõdude ja tehnosüsteemide seisukorra ning koostada ka lähteülesande projekteerimisele.  Sel puhul on vajadusel abi ka juhendmaterjalist korterelamute välispiirete lisasoojustamise ja ventilatsioonilahendustele, mille leiab samuti KredExi kodulehelt. Antud juhendmaterjalist leiab infot nii tellis- kui ka paneelelamute sõlmelahendustest, kuidas vältida niiskuskahjustusi, millised on võimalikud ventilatsioonisüsteemi variandid suuremates korterelamutes jne. Kõige selle arvestamiseks ja mõtestamiseks on kindlasti abiks tehniline konsultant.

KredExi hinnangul on suurpaneelelamute peamised probleemid välispiirete suur soojusläbivus ja seinakonstruktsioonide külmasillad. Välisseinte kandevõime seisukohast olulisi probleeme üldiselt ei esine ja välisseinapaneelid on rahuldavas seisukorras. Probleemne on rõdude seisukord. "Rõduplaatide kahjustused on peamiselt tingitud katkisest veetõkkest või veetõkke puudumisest, mille tõttu on rõduplaat pidevalt märg ja rõduplaadi armatuur ja kinnitused korrodeeruvad. Tehnilise järelevalve ameti poolt 2014 aastal läbi viidud uuring näitas, et rõdude olukord on küllaltki halb. 53% uuringu käigus vaadeldud konstruktsioonidest esines suuri puudusi. Eriti oluline on rõdupiirete kontroll ja hooldus korterelamutes, millel on ka rõdupiirded raudbetoonist piirdepaneelidest. Hoone tervikliku rekonstrueerimise puhul tulevad need probleemid reeglina ka esile," selgitasid eksperdid.

Üldiselt tähendab terviklik rekonstrueerimine näiteks klassikalise paneelmaja puhul seda, et seinad soojustatakse vähemalt 150 mm ja katus vähemalt 250 mm soojustuskihiga, vahetatakse välja kõik vanad ehitusaegsed aknad uute kolmekordse klaasiga akende vastu ning samuti likvideeritakse akende ümbert külmasillad, mis annab majale ilusama ja ühtsema välisilme või soojustatakse vajalikus mahus aknapaled. "Küttesüsteem rekonstrueeritakse selliselt, et radiaatoritel oleksid termostaadid, mille abil saab iga korteriomanik kütmist reguleerida ehk kui kevadel on päike toa soojaks kütnud, ei ole vaja enam akent avada ja seeläbi toasooja õue lasta, vaid keerates termostaati väiksema peale, saab sobivama toatemperatuuri ja säästa energiat," andis KredEx nõu. "Ventilatsioonisüsteemi puhul on oluline õhuvahetus, et elutubades oleks piisavalt värsket õhku ja et vannitubadest läheks niiske õhk välja, et ei tekiks hallitusprobleeme, kõige selle juures on vajalik energiasäästmiseks ka soojustagastus. Lisaks on võimalus katusele paigaldada ka päikesepaneelid, mille abil saab toota kas elektrit või sooja vett."

Millised probleemid Tallinna magalates veel valitsevad, seda näeb juba laupäeva hommikul kell 9.30 ETV-s saates "Oma kodu". Saatejuht on Hannes Hermaküla.