Dubais elav võroke harrastab joogat nagu tõeline meister
Pilvelõkujate paradiis Dubai on koduks maailma kõrgeimale hoonele – Araabia Ühendemiraatide presidendi Khalifa bin Zayed Al Nahyani nime järgi saanud Burj Khalifale, mis küündib 829,8 meetrini. See on hoone, mida Võrust pärit Mai-Brit näeb igal hommikul esimese asjana oma Dubai 57-korruselise kodu aknast.
Araabia Ühendemiraatide riigikord on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et kogu riik toimib Zayed Al Nahyani taktikepi all. Ametlikuks riigiusuks on seal islam, mis pole aga vähemasti suurlinnades ja nende ümbruses nii karmide traditsioonidega nagu naaberriigis Saudi-Araabias, kus naised autotki juhtida ei tohi. Enamik Dubais elavaid naisi pole aga end isegi burka või abaaja alla peitnud. Tõsi, küll lehvivad kleitides ja seelikutes ringi pigem turistid ja seal elavad välismaalased, kuid kohalikud abielunaised peavad enda katmise traditsiooni ikkagi tugevalt au sees. Muide, 2013. aasta seisuga elas riigis vaid 15% Araabia Emiraatide päritolu inimesi, mis võib olla põhjuseks, miks mõned riigi piirkonnad nii liberaalsed ja läänelikud näivad.
Mai-Brit Vardja (24) on Dubais elanud 1,5 aastat. Põhjuseid, mis teda Emiraatidesse elama meelitasid, võib loetlema jäädagi: naftariigi keskmine termomeetrinäit on +26, keskmine netopalk 3013 eurot, igast suunast vaatavad vastu palmipuud ja moodsad kõrghooned ning öine linnatulede sära mõjub lausa hüpnotiseerivalt. “Ma läksin Dubaisse, et kogeda Araabia kultuuriruumi, teenida head a, toetada oma peret ja reisida lihtsasti Aasiasse,” loetleb rännukirest nakatunud neiu, kes võiks vabalt olla Dubai megalennujaama püsiklient – kui linnakära teda ära tüütab, põgeneb Mai-Brit nädalaks Indiasse või Balile, et seal meditatsioonilaagrites osaleda ja joogat teha.
Mai-Brit Vardja
Mai-Brit peab 2,7 miljoni elanikuga Dubai emiraati kohaks, kus saab täide viie kõik oma pööraseimad ja julgeimad unistused. “Seda juhul, kui sa usud endasse, kohtad õigeid inimesi ning julged neile läheneda. Kokkuhoiupoliitikat siin ei eksisteeri – kui sa midagi väga tahad, siis sa ei mõtle raha peale, vaid lubad endale, mida hing ihkab. Majanduslik keskkond on siin väga turvaline,” sõnab rikkuselt kuuendas riigis elav neiu.
Praktika New Yorgis, lõputöö Balil
Mai-Brit töötab turundusfirmas SnappCard turundusjuhina. Kuna 85% Dubai elanikkonnast on välismaalased, on töö pingeline, sest tähtsaid otsuseid on nii rahvusvahelise kambaga väga raske vastu võtta. “Igal rahvusel on oma eripärad ja töökultuur ning seetõttu kipuvad asjad siin venima,” kirjeldab ta. “Ja liiklus on siin muidugi pöörane”, ütleb neiu, kes kütab metropolis luksuslike Ferraride ja Lamborghinide vahel ringi pisikese kollase Kiaga ning tunneb end rooliratast keerates nagu kala vees. Tean, mida räägin, sest istusin alles paar kuud tagasi Mai-Briti Kia kõrvalistmel ja ei kartnud kordagi. Isegi kui uusim versioon Lamborghinist meist mööda kimas ja mootori mürisedes Dubai öösse kadus.
Mai-Brit Vardja
Mai-Brit on alati olnud kosmopoliit. Kõrghariduse omandas ta Hollandis Gröeningenis, kus õppis rahvusvahelist ärijuhtimist. Õpingute ajal viibis ta pool aastat New Yorgis praktikal ja sama kaua oli ta Argentiinas vahetusüliõpilane. Oma lõputöö Singapuri turule sisenemise strateegiatest pani ta kirja aga hoopiski eksootilisel Bali saarel.
Kuigi Mai-Brit on lõpetanud ärijuhtimise ja teeb karjääri turundusjuhina, võtab ta väga tõsiselt Köstri soovitust, et inimene peab oma hinge eest hoolt kandma –
igat hommikut alustab ta jooga ja meditatsiooniga. Möödunud suvel läbis ta 200 tundi kestnud joogakoolituse, et saada treenerilitsents ning nüüd õpetab ta teisigi võtma sisse poolkuu ja allavaatava koera asendit.
Mai-Brit Vardja
Üks küsimus
Mai-Briti küsimus läks Bikram jooga Tallinn asutajale Murel Murakale, sest ka neiul endal küpseb peas plaan oma joogastuudio rajada: “Kuidas on sinu elu pärast oma joogastuudio loomist muutunud?”
Soolakringliks väändumine on tervisele kasulik
Bikram jooga asutaja Murel Muraka sõnul mõtisklevad inimesed tihti, et miks peab end joogat tehas ometi soolakringliks väänama. “See on sellepärast, et siseorganeid ka masseerida ja treenida. Kõhu kokku surumine, enda keeramine, väänamine ja venitamine on üli kasulik seedimisele. Ka tugevdavad mõned joogapoosid hormoonsüsteemi ning raku tasandini lõdvestumine mõjub hästi kogu kehale.”
“Ühe joogaskäiguga võib kaduda kuni 700-800 kalorit. See võrdub kümnekilomeetrise jooksuga.”
Lisaks toob Murakas välja, et jooga praktiseerimine tagab hea une ja aitab kaasa kaalu langetamisele. “Ühe joogaskäiguga võib kaduda kuni 700-800 kalorit. See võrdub kümnekilomeetrise jooksuga.” Joogastuudio asutaja kinnitab, et jooga ei kohusta ega sunni millekski. “Elage kõik mõnusasti oma elustiili, tehke trenni, jooge veini, aga sellist mõnusat venitust, iseeneses rahu leidmist ja endaga koos olemist on igaühel vaja. Sellepärast tasukski tulla joogasse.”
Kahepoolsed suhted
Kaitseminister Margus Tsahkna tutvustab Abu Dhabis Eesti kaitsetööstust
Araabia Ühendemiraatide suursaadik Eestis, Sultan Rashid Sultan AlKaitoob, resideerub Stockholmis. Eesti suursaadik Araabia Ühendemiraatides, Sander Soone, paikneb Kairos.
Eesti välisminister külastas Emiraate viimati 2011. aastal, 2015. aastal käisid seal peaminister Rõivas ja president Toomas Hendrik Ilves. Tänavu veebruaris tegi visiidi Emiraatidesse kaitseminister Margus Tsahkna. 2009. aasta juunis külastas Eestit Araabia Ühendemiraatide välisminister šeik Abdullah bin Zayed Al Nahyan.