Eesti mehe eraomandis on suures sõjas käinud tank T-34 ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

9. mail tähistatakse paljudes maades Teise maailmasõja või suure isamaasõja lõppu. Viimasel ajal on Venemaa meedias kuulsaks saanud aga suures sõjas käinud tank T-34, mis kuulub – üllatus, üllatus – eestlasele ja millest meil siin suurt ei teata. "Pealtnägija" uuris kes, mis ja miks?

Mikk Lõhmus võib teile olla õrnalt tuttav, aga hoopis teises kontekstis. 49aastane Lõhmus on vandeadvokaat tuntud büroos, aga ühtlasi üks Eesti väheseid tankiomanikke. Veel enam: Punaarmee lahingumasin, mida ajaloohuviline jurist üle 20 aasta suurema kärata oma militaartehnika kollektsioonis hoidis, on ürikute väitel ainus säilinud omataoline.

Teadaolevalt on see mehe sõnul hetkel maailmas viimane tank, mis 1945. aastal 25. aprillil Elbel Ameerika vägedega kohtus.

Tegelikult kogub Lõhmus just pigem Saksa poole tehnikat. Maast madalast alanud ajaloohuvis mängis suurt rolli isa Arnold, kes oli 70ndatel üks vanasõidukiklubi Unic asutaja. Kui taasiseseisvumise järel ajaloost vabalt rääkida sai, osalesid isa ja poeg 1992. aasta suvel esimesel Eesti Leegioni veteranide kokkutulekul oma taastatud VolksWagen Kübelwageniga ja on sarnastel üritustel käinud sestsaati.

Ajaloo- ja tehnikahuvi saavad kokku Lõhmuse kollektsioonis. Nagu paljud kogujad, ei soovi ta kõiki trofeesid näidata, aga silmapaistvamad eksemplarid on juba mainitud Kübelwagen, mis asub hetkel ühes Saksamaa muuseumis; endine kindrali auto, mis 1944. aastal Valgevene rindel trofeeks saadi, sõidutas vahepeal nõukogude kindralit ja nüüd on see taastatud Opel ajalooüritustel Eesti Leegioni paraadauto.

Kolmas ja kõige kopsakam on aga hoopis vastaspoolel sõdinud tank. Selle omandamise lugu on üksjagu kurioosne ja algas 1993. aasta mais ajalehes Postimees ilmunud reakuulutusest.

Selgus, et müügis on sõna otseses mõttes monument. Nimelt püstitati nõukogude ajal üle Eesti viis mälestusmärki, kus postamendi otsas seisis ehtne tank. Teadaolevalt viimane selline pandi Mäksale 1984. Aastate jooksul käisid monumentide juures veteranid, pioneerid ja isegi vastabiellunud, kuid riigikorra vahetuse ajal hävitati või müüdi enamik metalliks. See saatus ähvardas ka Emajõe kaldal Mäksas seisnud tanki, mida pakuti nüüd Lõhmusele. 

"Metalliärikad juba olid pakkunud 6000 krooni, mis oli sel ajal väga suur raha, et nad ostavad ära ja viivad selle tanki siis vanametalli. Ja siis ma tegin pakkumise, 7000 krooni. Ja siis lõime käed. /.../ Siis helistas mulle Mäksa vallavanem, kes ütles, et kuna tank on meie bilansis, siis ka meie tahame midagi sinult saada. /.../ Siis öeldi mulle ka, et politsei on loomisel ja politseil on vaja sõiduautot. Ma küsisin – kas Moskvitš sobib? Sobib," meenutas Lõhmus.

Juristina on Lõhmusel dokumendid hoolikalt alles ja need ei lase valetada – tank vahetas omanikku 7000 krooni ja Mosse vastu, millest sai Mäksa valla konstaabli auto. Tank läks hoiule legendaarse tehnikahuvilise Eino Prosti koduõue, kus ta pandi seisma auru- ja rehepeksumasinate kõrvale. Samal ajal uuris Lõhmus enda lahingumasina ajalugu.

Sõja ajal tootmisse võetud T-34 – hellitusnimega Stalini raudne rusikas – oli robustne sõjamasin, mis hiilgas ühe geniaalse uuendusega. Erinevalt senistest tankidest oli soomus kaldega, mis tähendas, et enamik tabamusi põrkas rikošetiga eemale.

Eesti lennundusmuuseumi omanik Mati Meos ütles, et T-34 oli kuulus, teda ehitati suurtes kogustes, aga tema kahur oli kehvakene.

"Midagi 76 millimeetrit ja Saksa raskematele tankidele ta ei olnud eriliselt ohtlik. Stalin otsustas, et tulebki teha laiema suurtükitoruga, 85-millimeetrise toruga tank, mis siis oleks võimeline Tiger-tankidele vastu astuma. Aga probleem oli selles, et ei suudetud tankile spetsiaalkahurit teha. Ja siis võeti õhutõrjekahur," selgitas ta.

Kui konkreetse masina minevik seerianumbri järgi kokku viidi, selgus, et Lõhmus oli saanud bingovõidu. Ehkki Eestis on veel mõnes kollektsioonis T-34d, siis see 1944. aasta novembris Uurali tehases valminud tank osales kevadel 1945 Elbe operatsioonis, kus kohtusid Vene ja Ameerika väed.

23 aastat hoidis Lõhmus metallkolossi vaka all, kuni mullu augustis toimus logistiline operatsioon, kus kuue meetri pikkune ja kolme meetri kõrgune T-34 sikutati välja, tõsteti treilerile ja sõidutati Tartu külje all asuvasse lennundusmuuseumisse, mida peab endine insener ja riigikogu liige Mati Meos.

Kuna Lõhmus tegi päringuid Venemaale, sealhulgas tanki valmistanud tehasesse Nižni Tagilis, jõudis info sealsesse ajakirjandusse ja tähelepanuväärse minevikuga tanki eesti omanik on viimastel kuudel olnud ka Vene uudistes miljonite vaatajate ees.

Lõhmus kinnitas, et tank ei ole müümiseks ning tema teleesinemiste eesmärk ei ole selle väärtust tõsta.

Ehkki monumendi-aastatel tank rüüstati, on mootor ja käiguosad suhteliselt hästi säilinud, mis annab Lõhmust konsulteerinud asjatundjate sõnul lootust, et masin on võimalik sõidukorda saada ja see ongi omaniku järgmine eesmärk.

Täpsuse nimel tuleb öelda, et Eestis on veel mõned T-34d – näiteks Lagedi sõjamuuseumis on isegi üks, mis liigub –, aga need kuuluvad formaalselt riigile. Lõhmusel on teadaolevalt ainus paberitega eratank.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: