"Pealtnägija": Pihl ja Ossinovski aerutasid maratonil õnneliku finišini ({{commentsTotal}})

Kristjan Pihl värbas oma kaaslaseks minister Jevgeni Ossinovski, et osaleda Eesti pikimal, sajakilomeetrisel süstamaratonil. "Pealtnägija" eelmises saates nähtud ettevalmistus kujunes radikaalseks ning pälvis palju tähelepanu. Läinud laupäeval asus paatkond lõpuks starti.

Kõik algas veebruari keskel, kui Pihl võttis koos tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskiga vastu väljakutse osaleda Eesti pikimal Võhandu maratonil. Trenni tegmemiseks jäi aega vaid kaks kuud ja ettevalmistus oli puudulik, mistõttu oli ette näha, et katsumusest saab sportlik enesetapp, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Võrru, Tamula järvele kogunes Euroopa pikimaks aerumaratoniks ligi 900 paatkonda. Ärevus oli enne võistlust nii suur, et "Pealtnägija" tiimiliikmetel oli raske öösel uinudagi. Ees ootas neid aga aerumaratoni ajaloo kõige kehvem ilm. "Ma arvan, et kui see aasta ikkagi on pluss-miinus null, vinge tuul ja vihma lörtsi ka vahel viskab, see ongi see põhiline niiduk, mis maha tõmbab, lihtsalt inimestel hakkab nii külm ja ei ole varuriideid ka enam," selgitasid aerutamistreenerid Indrek Kermon ja Andres Kaju.

Staažikate süstahuntide sõnul on maratoni lustlik osa kärestikud, edasi on tuim ja rutiinne aerutamine mööda aeglaselt voolavat ja käänulist jõge, kus eristatakse mehed poisikestest.

Kuna võistkonna GPS ununes vahepeal saatebussi, siis liikusid teooriad nagu oleks tehtud sohki, aga nii korraldajad kui ka video kinnitavad, et distants läbiti ausalt.

Võhandu maraton tähendas Pihlile ja Ossinovskile rohkem kui 16 tundi loksumist, ohtlikke kokkupõrkeid, rahet, tuult ja lõikavat külma. "Ega eriti ükski kehaosa ei tööta, aga näed lõpus tuli ikka ära. Ma ütlesin ju enne, et kui Leevakule jõuame, siis tuleme lõpuni ära, kui kellelgi just süda üles ei ütle. Ei öelnud," oli Ossinovski pärast võistlust tulemusega rahul.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: