"Ma arvan, et Eesti õun on nii hea, et sellest saab teha siidri, mis on hetke seisuga huvitavam ja maitsvam kui teised," sõnas Roosimaa "Ringvaates" ja selgitas, et USAs oli 75 kohtunikku, kes maitsesid eri jooke kolm-neli päeva järjest. "Siidrit oli seal kuus-seitse kategooriast, kus me ühe kategooria võitsime ja teises olime kolmandad."

Põhiliseks konkursil osalemise eesmärgiks oli Alvar Roosimaa sõnul enda toodetega Ameerika turule jõudmine. "Oleme hetkel püüdlemas aktiivselt Ameerikasse ja Kanadasse," sõnas ta ja lisas, et praegu ei ole nad veel välja mõelnud, kuidas varustada niivõrd suurt turgu. "Kui see probleem tekib, siis vaatame."

"Ükskõik kui palju õunu me kokku korjame ja kui palju tekib siidrikodasid, siis ikka läheb 90 kuni 95 protsenti õuntest raisku kuhugi metsa alla, loomadele ja komposti," nentis Roosimaa ja lisas, et Eesti on lihtsalt õunamaa. "Igas aias on kümme õunapuud ning isegi siis, kui ehitatakse uus maja, pannakse esimese puuna õue just õunapuu."

Siidrimeister kinnitas, et kuigi tootjaid tuleb nii siidri- kui õllemaastikule pidevalt juurde, siis suures osas jääb see siiski hobitegevuseks. "Enamus nendest sellega raha teenimise pärast ei tegelegi," kinnitas ta ja nentis, et ta oli alati imetlenud inimesi, kes midagi reaalselt valmistavad. "Ideaalne veel, kui see meeldiks teistele inimestele."

"Ega meil massitootjatega võistlust ei olegi, võib lihtsalt loota, et viis protsenti kogu siidritarbimisest saab lõpuks olema värskest õunamahlast valmistatud joogile," ütles Roosimaa ja tõi välja, et hinnavahe on aga siiski nii suur, et masstootjatega võistelda pole võimalik.