21. aprillist 1. maini toimuva festivali programmis on 25 filmi, mis jaotuvad põhiprogrammiks ja temaatilisteks eriprogrammideks. JAFF-i üheks publikumagnetiks kujuneb Hayao Miyazaki stuudio Ghibli ja prantsuse ning belgia filmitegijate ühistöös valminud poeetiline animafilm "Punane kilpkonn", mille režissööriks on hollandlane Michaël Dudok de Wit. Film võitis mullu Cannes'i filmifestivali programmis Un Certain Regard žürii eriauhinna ning kandideeris parima täispika animatsiooni Oscarile, Césarile ja EFA auhinnale.

Festivali traditsioonilises eriprogrammis astuvad sel aastal üles küborgid. Üheks tuntumaks küborge kujutavaks filmisarjaks on Masamune Shirow' mangadel põhinev "Hing anumas", mille esimene osa jõudis Mamoru Oshii käe alt kinoekraanidele juba üle 20 aasta tagasi. Kuna hiljuti jõudis kinodesse "Hing anumas" kauaoodatud mängufilmiversioon Scarlett Johanssoniga peaosas, siis on JAFF-i kavas selle anime-sarja kaks esimest osa. Samuti jõuab küborgide eriprogrammis ekraanile ka Yasuhiro Yoshiura "Eve'i aeg".

Kuna festivali tähelepanu on sellest aastast ja edaspidi suunatud rohkem elustiilile, siis on JAFF-i kavas juba kolmandat korda suurepärane valik mängu- ja dokumentaalfilme Jaapani köögist. Programmi alapealkirjaks võiks olla "Ema, mis söögiks on?", sama nime kannab ka liigutav lugu perekonnast ja söögist. Mitsohoro Shiraha mängufilm esilinastus mullu San Sebastiani filmifestivalil.

Eriprogramm "Versus" jätkab mangadel ja anime-seriaalidel põhinevate mängufilmide linastamise traditsiooni. Jaapani koomiksid on ammu murdnud välja oma riigi piiridest ning neist on innustust saanud isegi Hollywood. Tänavuse programmi silmapaistvaimaks filmiks võiks saada režissöör Shinsuke Sato lavastatud krimithriller "Surma vihik. Uue maailma valgus". Meenutuseks on kavas "Surma vihiku" sarja esimesed filmid. Eriprogrammi kuulub ka viljaka kultusrežissööri Takashi Miike "Terra Formars", mille aluseks on samanimeline manga ja anime-sari.

Väikesetele vaatajatele on kavas kodust kaugele eksinud kassikesest rääkiv "Must kass Rudolf" ning tüdruku ja suure plüüsjänese sõprusese lugu "Chieri ja Cherry", mille on lavastanud "Potsataja" uusversiooniga tähelepanu äratanud Makoto Nakamura.

Festivali eriliseks sündmuseks kujuneb animaprojekt Venemaalt "Hoffmaniaad", mille taga on režissöör Stanislav Sokolov ja maailmakuulus kunstnik Mihhail Šemjakin. 11 aastat tehtud täispikas animafilmis tegutsevaid originaalnukke ja kujundusi võib vaadata festivali ajal toimuvatel pop-up näitustel.

JAFF-i kavas on esmakordselt ka Eesti animafilmid. Programmis on retrospektiiv ühelt Eesti tunnustatumalt animafilmimeistrilt Rao Heidmetsalt, kes mullu tähistas oma 60. juubelit.

Arvutitehnoloogia arengus teednäitava Jaapani puhul pole üllatav, et seal eksisteerivad virtuaalsed lauljad vocaloidid. JAFF-i suursündmuseks oleval kontsertlinastusel "IA. Party A Go-Go!" astub hologrammina üles üks tuntumaid neist, IA, keda oodatakse külla ka 12. JAFF-ile.

Festivali eriürituste seas on 29. ja 30. aprillil toimuv meistriklass Animatsioonivabrik, mille käigus õpetatakse valmistama animafilme, mille hulgas parimad jõuavad JAFF-i lõpetamisel ka suurele ekraanile.

Alates tänasest, 19. aprillist tegutseb Solaris keskuses JAFF-i infolaud, kust saab endale soetada tasuta festivali kataloogi, osta meeneid ning küsida infot.

Esmakordselt valitakse festivali publiku lemmikfilm. 11. JAFF toimub Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas.