Eesti naine seilas üle Atlandi nagu muistsed viikingid ({{commentsTotal}})

{{1491990120000 | amCalendar}}

Üks vapper eestlanna, antropoloog ja viikingientusiast Kerstin Karu osales eksperimendis, kus seilas pool aastat merd nagu viikingid umbes tuhat aastat tagasi, vahendas "Pealtnägija".

Kui arvate, et viikingiretked on midagi, mis jäänud kaugesse, pea tuhande aasta tagusesse ajalukku, siis eksite. Täpselt aasta tagasi aprillis, heiskas Norra läänerannikul võimsa punase siidpurje iidsete tavade eeskujul ehitatud viikingilaev, et taaselustada üks ajaloo müstilisem mereretk: viikingist maadeavastaja Leif Erikssoni juhitud maailma esimene ekspeditsioon üle Atlandi Põhja-Ameerikasse. Sel korral laeva pardal sarviliste kiivritega Skandinaavia sõjardeid küll polnud, ent selle eest asus tuuli ja torme trotsima ka üks eestlane.

35aastane antropoloog Kerstin Karu oli üks 33st meeskonnaliikmest, kes enam kui 4000 sooviavaldaja seast pöörasele mereretkele kaasa valiti. Koos seljakotitäie soojade ja veekindlate riietega astus ta 26. aprillil Draken Harald Hårfagre pardale, et alustada kuue kuu pikkuseks kujunenud veepealset elu.

Lahtisel alusel üle ookeani sõit pole naljaasi, mida tõestab kasvõi fakt, et n-ö moodsal ajal pole seda õieti tehtudki. Väljakutse pole mitte ainult olmeliselt ebamugav, vaid arvestada tuleb ka Atlandi põhjaosa kevadiselt karge temperatuuri ja sagedaste tormidega. Ent 70aastane rootslasest laevakapten Björn Ahlander koos meeskonnaga otsustas startida just nimelt sel aastaajal.

10. sajandi Norra kuninga Harald Helejuukse järgi nime saanud Draken Harald Hårfagre on suurim nüüdisviikingilaev maailmas: 35 meetrit pikk, 8 meetrit lai ja 24 meetri kõrguse mastiga. Ehkki laeva ehitus ja väljanägemine ning sõidu trajektoor on ajalootruud, siis kasutati pardal siiski moodsaid navigeerimisvahendeid ja sadamatesse manööverdamiseks rakendati mootori abi.

Draken asus Norra sadamalinnast Haugesundist liikvele 26. aprillil ning peatus teel üle ookeani Shetlandil, Fääri saartel, Islandil ja Gröönimaal ning jõudis viis nädalat hiljem sihtpunkti Newfoundlandi saarele Kanada idarannikul.

Ehkki purjetamisega polnud ta varem õieti kokku puutunud, polnud Kerstin siiski päris juhuslik turist. Ta on Tallinna Ülikooli lõpetanud antropoloog, kes olnud ametis projektijuhina Nukuteatris ning teinud rohkelt vabatahtlikutööd eri kultuurisündmuste juures. 2013. aastal nägi ta internetis kuulutust, kus otsiti vabatahtlikke viikingilaevale ega mõelnud kaua, seda enam, et ta on juba aastaid kirglik viikingikultuuri huviline. Ta valdab selleaegset käsitööd ja käib tihti Skandinaavias ja Eestis toimuvatel temaatilistel turgudel, kus taaskehastub viikingiks, kandes isevalmistatud viikingiriideid.

Esimesel juunil ehk viis nädalat pärast Norrast väljumist jõudis Draken lõpuks teisele poole ookeani, kuhu umbes 500 aastat enne ametlikku Ameerika avastajat Kolumbust jõudis viiking Leif Eriksson.

Kerstin jäi meeskonda veel viieks kuuks, mil viikingilaev seilas mööda Põhja-Ameerika järvesid ja jõgesid, läbides isegi New Yorki ja seilates kuni Connecticuti osariigis asuva Mystic Seaport Harbourini välja, kus laev tänaseni seisab.

Toimetaja: Rutt Ernits/ Madis Järvekülg

Allikas: "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: