"Pealtnägija" sai võimaluse külastada sajandi suurfilmi jaoks rajatud Vargamäed ning näha, kuidas kujundatakse Tammsaare tegelased ekraanil.

Andrese ja Krõõda kodu ehk Vargamäed otsiti filmi jaoks pea pool aastat, lõpuks leiti see Tallinnast 290 kilomeetri kaugusel Läti piiri ääres Vastse-Roosa külas. "Tõe ja õiguse" filmi jaoks ehitati üles seitse maja, mis on uued, aga näevad välja nagu vanad. Et taluhooned näeksid välja 19. sajandile kohased, koguti Eesti inimeste käest kokku vanad palgid, millest tehti majade fassaadid.

"Tõe ja õiguse" režissöör ja stsenarist Tanel Toom ütles, et õigel Vargamäel ei oleks saanud filmida, sest seal on palju kaasaaegseid hooneid, kruusateid ja mets liiga lähedal. Pika otsingu tulemusena leiti sobilik küngas hoopis Võrumaal, aga ka siin muudetakse hiljem arvutigraafika abil palju ümber, et luua ideaalselt sobiv maastik.

Enne nädalavahetusel algavaid filmivõtteid käivad viimased ettevalmistused. Igasse detaili põhjalikult süüviv režissöör jagab töömehele näpunäiteid. Talgulised katavad põlvini ulatuvat muda heinaga ja teevad haljastust, et talu ümbrus näeks välja nagu seal poleks keegi mitu aastat elanud. "Tee tööd ja näe vaeva, siis pidi ka see armastus tulema, et me siin nüüd teeme," rääkis talguline Romet. 

Juba laupäevaks peab kõik valmis olema, sest siis algab esimene võttepäev. "Mul ongi olnud mitu päeva niimoodi, et ma ärkan üles, teen silmad lahti ja mõte jätkub täpselt sealt, kus ta unes pooleli jäi, sest ma tegelen sama asjaga ka öösel magades, päris kurnav mõnikord. Väga välja ei puhka," tõdes režissöör.

Suurima mastaabiga film vabas Eestis

Kokku on plaanitud 70 võttepäeva, mis on jaotatud kahele aastale läbi nelja aastaaja. Sellise mastaabiga pole vabas Eestis filmi salvestatud. Filmi pikkuseks planeeritakse kaks ja pool tundi.

"Loomulikult ma tunnen vastutust ja aukartust selle ees, aga seda rohkem ma seda teha tahan. See kindlasti ei saa olla või ei ole takistuseks, et seda mitte teha," ütles Toom

Toomil hakkas "Tõe ja õiguse" idee idanema 2010. aasta paiku. Samal aastal noppis mees Suurbritannia maineka filmikooli lõpufilmiga "Pihtimus" tudengi Oscari ning aasta hiljem nomineeriti film juba päris Oscarile. Andrese, Krõõda, Pearu ja teiste ekraanile toomisest rääkis Tanel oma vanadele sõpradele ja sel hetkel tulevastele Oscari nominentidele Allfilmis. "See tundus alguses suhteliselt, et kes meist poleks mõelnud, et "Tõest ja õigusest" võiks filmi teha, kes filmitegijatest poleks seda mõelnud. Aga Tanelis oli mingi südikus ja jonn, tundus, et seal on tõsi taga. Lihtsalt Eesti Vabariik 100 konkurss andis võimaluse, et äkki peaks proovima," selgitas "Tõe ja õiguse" produtsent Ivo Felt.

Toomi kirjutatud stsenaarium sai rohelise tule, kui Eesti filmi instituut otsustas "Tõe ja õiguse" filmile Eesti Vabariik 100 projekti raames õla alla panna rekordilise pea 2,2 miljoni euro suuruse toetusega. Sealt edasi hakati otsima näitlejaid.

"See ei ole päris nii, et paned näpu suhu ja mõtled, et võtaks selle inimese seda mängima ja selle inimese seda mängima. Ma nägin ja kohtusin väga paljude näitlejatega, alguses individuaalselt, proovisime mingisuguseid lõike või stseene, siis valisin sealt välja järgmise grupi, keda hakkasin siis koos proovima, sest eriti selle loo puhul on see ansambel ikka väga oluline," kirjeldas Toom.

Nii saigi Endla teatri näitlejast Priit Loogist Andres ning Linnateatri näitlejast Maiken Schmidtist Krõõt ja vabakutselisest Priit Võigemastist Pearu. "Alati on ka see oluline, et kas ma suudan näha seda tegelast. Mingisugune osa sellest tegelasest, keda sa mängid, see peab juba tegelikult sinus sees olema," tõdes Toom.

Felt lisas, et Priit Loog on andekas näitleja, kes sobib Andrese rolli suurepäraselt nii füüsiliselt kui ka vaimult. Viljandis õppinud 33-aastane Priit Loog on viimased kümme aastat olnud Endla teatri näitleja, kuid on mänginud ka kodumaistes seriaalides ja filmides. "Vaieldamatult ma tajun selle asja suurust, ootusi ja pilke, mis on suunatud selle projekti poole," ütles Loog.

Põhjalik ettevalmistus

Näitlejate ettevalmistus on põhjalik, lisaks tavapärastele proovidele õpiti ja harjutati ka vanaaja põllutöid. "Suve lõpus käisime tutvumas Eesti põllumajandusmuuseumis sellise asjaga nagu kündmine. Paratamatult sa pead kokku puutuma sellise loomaga nagu hobune, see oli päris põnev," meenutas Loog ettevalmistusprotsessi.

Lisaks hobustele on filmis terve hulk muid koduloomi. Iga viimne kui hingeline Tanel Toomi võtteplatsil on valitud ülima põhjalikkusega. "Proovi sa nüüd leida siis Eestis õige kõrgusega, õige värviga, õige karvaga, õige tunnetusega krants koer, kes oskab trikke ka veel teha," lausus Toom.

30-aastase koolitamiskogemusega koeratreener Leela on üks neist, kes õpetab "Tõe ja õiguse" karvastele tegelastele selgeks vajalikud trikid, trennid on käinud juba mitu nädalat. Koerad peavad oskama haukuda, lastega mängida ja toitu varastada. "Pearu koerad käivad naabri Andrese akende all häda tegemas ja see ei ole lihtne trikk koerale õpetada, et mine nüüd käskluse peale ja tee kaamera ees täpselt sinna kohta häda, kuus korda järjest," kirjeldas Toom.

Kui loo alguses oli juttu filmi jaoks ehitatud Vargamäest, siis tegelikult on see vaid üks võttepaik kümnetest. "Näiteks kui Andres ja Krõõt sõidavad kiriku juurest koju Vargamäele ja kui näidata siis kõike neid punkte, mis nad läbi sõidavad, siis neid oli vist seitse või kaheksa võttekohta Eesti erinevatest paikadest," lausus Toom. Näiteks Pearu maja fassaad filmitakse hoopis Rocca Al Mare vabaõhumuuseumis.

Et tegelaste riided näeksid vanad välja, pestakse neid korduvalt ning triigitakse sisse tolmu ja rasva. Aja jooksul muutuvad Andrese kostüümi toonid tumedaks, toimub ju kogu tegevus 24 aasta vältel. Nii pika aja jooksul ei muutu vaid riided, aga ka inimeste välimus. "Ma ei taha kasutada erinevaid näitlejaid, et vana Andrest ja Pearut mängib keegi teine, sest need ajalised hüpped ei ole sellised," selgitas Toom. Nii otsustatigi, et esimest korda Eestis kasutatakse nii mastaapselt tehnikat, kus näitlejatele kleebitakse silikoonist eakam nägu oma näo peale.

Aga et sinnamaani jõuda, tuleb teha pikk ettevalmistus. "Sa istud, sul on kaks ninaauku, pea kaetakse kõigepealt silikooniga, siis pannakse kipsriided ette ja taha ja siis üks suur raskus, mis su peale vajub. Kaks ninaauku on need, kus sa saad hingata ja iga natukese aja tagant kontrollitakse, kas sul on kõik hästi, kas sa elad ja sa pead pigistama või näitama näppu või midagi, et kõik on korras. See on natuke selline elusalt matmise tunne," ütles Loog. Iga selline grimm võtab aega kahel grimeerijal neli ja pool tundi.

"Tõe ja õiguse" võtted algavad juba sel laupäeval. Kuigi nimitegelased on juba olemas, siis massistseenidesse saavad põhimõtteliselt kõik edaspidi kandideerida. "Tõde ja õigus" linastub plaani kohaselt 2019. aasta veebruaris.