Loodusmuuseum tähistab sünnipäeva põnevate lugudega ({{commentsTotal}})

Sel nädalal saab 215. aastaseks Eesti vanim muuseum Tartu ülikooli loodusmuuseum. Sünnipäeva puhul jutustab muuseum lugusid oma haruldastest eksponaatidest. Muu hulgas saab teada, kuidas suri topiseks tehtud ahv või kuidas sattus kääbusvaal Raadimõisa tiiki.

2005. aastal Võrumaalt Mõniste vallast leitud sabapidi kokkupõimunud rotipundar ehk rotikuningas on tõenäoliselt üks muuseumi tuntumaid eksponaate. See üliharuldane nähtus on ka viimane leitud rotikuningas kogu maailmas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Rotid koos magades kleepuvad sabapidi kokku juhul, kui on mingi kleepuv aine - see võib olla veritsev saba näiteks. Või on sabad märjad ja ilm on külm ja sabad külmuvad kokku ja siis, kui rotid hakkavad liikuma, siis tõmbavad oma sabad sõlme," selgitas Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogude kuraator Andrei Miljutin.

Tartu ülikooli loodusmuuseumi fondidesse kuulub ligi 1,2 miljonit eksponaati, millest üks suuremaid, kääbusvaala luustik jõudis muuseumisse 1933. aastal, kui kääbusvaal jäi Islandi lähedal kinni Eesti kalalaeva traalivõrkudesse. "Meeskond kinkis selle luustiku muuseumile ja muuseum vaatas, et luud olid veel kaetud rasvaga, et kuidagi ei saa seda puhtaks ja tulid kavalale mõttele, et paneme aastaks selle luustiku Raadimõisa tiiki vette, et siis mikroorganismid ja mudaelukad söövad siis need luud puhtaks. Oligi aasta otsa Raadi tiigis. Linna peal levis aga kumu, et Raadi tiigis on vaalaskala," selgitas Tartu ülikooli loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna ekspert Inge Kukk.

1980ndast aastast kuulub muuseumile ahv Arami topis. Topiseks sai ta paraku liiga vara. "Ta sai nimelt loomaaias insuldi ja nagu Mati Kaalu mälestustest on lugeda, kutsuti talle inimese kiirabi, et päästa veel, mis päästa annab. Kiirabibrigaad oli rassinud ja töötanud, aga ei midagi," rääkis Kukk ja lisas, et pärast elustamist oli kiirabiarst öelnud: "mul oli selline tunne, et ma elustasin 150-ne kilost meest".

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: