Tallinna linnavalitsus viiakse üle Põltsamaale

Tallinna linnavalitsus otsustas eile, et viib uuest nädalast oma töö üle Põltsamaale, esimestena lahkuvad esmaspäeval Tallinnast linnakantselei ja finantsteenistus.

"Põltsamaa on väärikalt kandnud oma rolli veinipealinnana ja toiminud 16. sajandil hertsog Magnuse juhtimisel Liivimaa kuningriigi pealinnana. Seega on vajalik kogemus olemas," sõnas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas.

"Asume tööle kaugtöö vormis. Põltsamaal on odavamad kontorpinnad, Põltsamaa paikneb soodsalt Eesti keskel, siin on trammiteede rajamiseks sobilik lame pinnamood ja suured hoidistevarud."

Tallinna linnavalitsuse viimine Põltsamaale toimub ühe osana avaliku võimu asutuste viimisest Tallinnast välja. "Tajusime, et kui juba Sisekaitseakadeemia kolledž  Narva viiakse, tuleb ka Tallinna linnal anda oma panus Eesti regionaalpoliitikasse."

Tallinna linnavalitsuse kolimisplaani tutvustav pressikonverents toimub täna õhtul kell 19.00 Põltsamaa "Hullava Naise Pubis." Lisaks tutvustavad järgmisel nädalal linnavalitsuse töö üleviimise üksikasju ajalehtede Pealinn ja Stolitsa eriväljaanded Veinipealinn ning Stolitsa Vina. 

Tartu ülikool avab alternatiivmeditsiini õppekava

Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutmatuse tulemusena ja üha enam kasvava alternatiivse meditsiini nõudluse tõttu avab Tartu ülikool meditsiiniteaduste valdkonnas inglise keelse alternatiivmeditsiini õppekava. 

Alternatiivmeditsiini viimaste aastate võidukäik on tinginud ühiskonna suurest huvist sellekohase õppe järgi. Et alternatiivmeditsiin põhineks rohkem teaduslikul lähenemisel ja nii praeguste kui ka tulevaste praktiseerijate kompetentsuse tõstmiseks, avab Tartu ülikool uuest õppeaastast alternatiivmeditsiini õppekava. 

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaani Anti Kalda sõnul liigume aina rohkem selles suunas, et iga inimese tervise probleemidega tegeletakse personaalselt ja terviklikult: "Alternatiivmeditsiini õppekava avamisega astumegi sammukese edasi, et tuua alternatiivmeditsiin veel rohkemate inimesteni ja et iga inimene saaks just sellise ravi, millesse ta usub, mida ta vajab ja mille eest ta on võimeline maksma.” 

Kalda sõnul ei ole kandideerijatel eelteadmisi vaja. "Ootame kandideerima nii praktiseerivaid alternatiivmeditsiini harrastajaid kui ka alles algajaid huvilisi Eestist ja välismaalt,” selgitas ta. 

Õppekavasse kuuluvad ained hüpnoteraapiast, ravikanepi kasutamisest ja teraapiast kuni homöopaatiani. Valikainetena on võimalik tudeerida näiteks raha- ja naerujoogat. 

Õppekava lõpetajad saavad alternatiivmeditsiini diplomi. Nagu arstiõppe puhul ikka, võivad lõpetajad jätkata õpinguid residentuuris. Valida saab kolme eriala - nõid-arsti, kristalliterapeudi ja logistilise regressiooniterapeudi vahel. 

Sisseastumiseks ei ole vaja eelnevalt sooritada riigieksameid. Kõikidele huvilistele toimuvad juuli alguses erialakatsed, mis koosnevad kolmest praktilisest ülesandest. Kõik, kes suudavad need ülesanded ette ära arvata, kindlustavad endale õppekoha ilma erialakatset läbimata.

Õppetöö saab olema väga praktiline. Pärast baasainete läbimist saavad tudengid enda oskused proovile panna avatavas tudengite alternatiivmeditsiini keskuses.

Vastuvõtt õppekavale algab 19. juunil 2017.

Pirita rand saab suveks katuse alla 

Eile allkirjastati ehitusleping, mis paneb aluse Pirita rannaala katuse ehitusele. Rannasõpradele on heaks uudiseks rannaala uuendamine, mis on varustatud kõrgtehnoloogiliste lahendustega.

Eskiisprojektis on modernse katuse omadusteks märgitud UV-kiirguse läbilaskvus ning samuti jõuab soojus päevitajatele mõnusalt kohale.

Pirita linnaosa vanema Tõnis Mölderi sõnul tekitab uus rannaala katus rannakülastajatele kindlasti palju rõõmu ning annab eesti kliimas paiknevale supelrannale palju lisaväärtust. "Oleme saanud juba palju positiivset tagasisidet uue lahenduse üle, sest inimestele meeldib päevitada rannas, kus lund ei saja," lisas ta.

Eesti ja Soome taotlevad ühiselt 2028. aasta suveolümpiamängude korraldusõigusi 

Eesti Olümpiakomitee ja Soome Olümpiakomitee esitasid reede hilisõhtul Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ühise taotlusena dokumendid 2028. aasta suveolümpiamängude korraldusõiguse saamiseks.

Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul  jõudis konfidentsiaalsena hoitud kandideerimisprotsessi ettevalmistus lõpule reede hilisõhtul, kui ROKi läksid teele viimased dokumendid. "Konkurents on tihe, aga väljavaated korraldusõiguste saamiseks on reaalsed. Eesti ja Soome kompetents rahvusvaheliste spordi- ja kultuuriürituste korraldamisel on maailmas kõrgelt hinnas. Helsingi ja Tallinn on olümpialinnad, nii et kogemus on meil olemas, samas on mõlemas linnas olümpia toimunud vaid ühel korral, nii et oleksime suhteliselt värskendav valik. Seda enam, et see oleks võimalus teha ajalugu – kunagi varem pole olümpiamängude korraldusõigusi kahe linna vahel jagatud, kuid ka õiguste jagajatel tuleb muutuvate aegade ja oludega kaasas käia ning innovaatiliselt mõelda," märkis Sukles.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed valivad 2028. aasta olümpia korraldaja tõenäoliselt sama aegselt koos 2024. aasta olümpialinnaga 13. septembril Peruu pealinnas Limas toimuval kohtumisel. Kandideerivad veel Pariis ja Los Angeles. Mõlemad linnad on suveolümpiat koguni kahel korral korraldanud ja läheksid juba kolmandale ringile. 

Sukles lubas, et kui Eesti ja Soome korraldusõigused võidavad, siis ei korraldata olümpiamängude üritusi vaid pealinnades, vaid võistluspaigad hajutatakse üle mõlema riigi. "Nii jõuab olümpiamelu kõigi eestlasteni. Kindlasti kaasame korraldusse ka mõlema riigi spordialaliidud, kes saavad rakendada oma suurürituste kompetentsi ning ühtlasi ammutada uusi hindamatuid kogemusi," ütles Sukles.

Helsingis korraldati suveolümpiamängud 1952. aastal, Tallinn võõrustas olümpiaregatti 1980. aastal.

Olümpiamängude korraldusõiguse saamine toodab ka sotsiaalmajanduslikku kasu. Olümpiamängude korraldamine aitab luua tuhandeid uusi töökohti mõlemal pool lahte. Oodata on investeeringuid infrastruktuuri, teedeehitusse, spordirajatistesse ning turismiga seotud rajatistesse. Lisaks oleksid olümpiamängud oluliseks tõukejõuks Helsingi-Tallinna merealuse tunneli ehitamisele ja võimaldaks realiseerida kaua kaalutud Kuivastu-Virtsu silla ehitamise plaani.

1.aprillil on võimalik Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasuda

Arutades mitme opositsioonipoliitiku poolt viimasel ajal tehtud ettepanekut, kaotada Tallinnas tasuta  ühistransport, otsustas Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT)  juhatus kompromisslahenduse kasuks, võimaldades soovijatel lunastada endale 1. aprillil tasuline sõiduõigus. 

"Kuigi 99 protsenti linlastest on tasuta ühistranspordiga rahul, ei tohi eirata vähemuse soovi oma sõidu eest maksta," leiab TLT juhatuse esimees Enno Tamm. "Selleks toimuvad 1. aprillil pilootprojektina piletiostu talgud, mille juhtlauseks on "Maksa sõidu eest, maksa palju, maksa veelgi rohkem!". Talgute käigus on kõigil soovijatel võimalus kanda TLT arveldusarvele just nii suur summa, kui pähe tuleb," selgitas Tamm. 

TLT annab teada, et nende tallinlaste jaoks, kes soovivad kasutada tasuta ühistransporti ka 1. aprillil, ei muutu midagi. Tuleb vaid sõidukisse sisenemisel valideerida roheline kaart.

Tasulise sõidu pooldajatel on edaspidi võimalus muretseda rohelise kaardi asemel hõbe-, kuld- ja plaatinakaart, mille hinnad sõltuvad inimese sissetulekust, Euribori pöördvõrdelisest väärtusest, Tallinna börsiindeksi muutusest ning Eesti jalgpallikoondisele OlyBetis tehtavatest panustest.

Rahva Raamat alustab käsitööõllekultuuri arendamisega

Eesti suurim raamatumüüja Rahva Raamat alustab käsitööõllekultuuri arendamisega. Koostöös Kolk pruulikojaga hakatakse välja andma käsitööõllede sarja "Kaamos", mille esimesed sordid  Tõde ja Õigus ja Kalevipoeg antakse välja juba aprillikuu jooksul. Tõe ja Õiguse kadakasest mekist võib tunnetada inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. Kalevipoeg on jõulise maitsega toores rukkiõlu, kuhu on lisatud ka veidi Soome linnaseid. Kalevipoega müüakse ainult 75 cm kõrgustes pudelites, mida on võimalik poelettidele asetada vaid lapiti.

"Meil on hea meel, et Rahva Raamat aitab muuta käsitööõllekultuuri sisukamaks ja lisab mõtteainet kultuurse tarbimise juurde," ütles Kolk Pruulikoja asutaja Peeter Kolk. "Me mõistame Eesti suurtootjate muret konkurentsi pärast, kuid võime kinnitada, et kavatseme tegutseda vaid oma nišis, meie kogused on väikesed ja pigem suunatud turul puuduolevate maitsete pakkumistele, " lisas Rahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe.

Aasta jooksul on plaanis turule tuua veel porter Rehepapp, mille esmaesitlus toimub lokaalis Põrgu, rukki-ale J.D. Salinger, kolmest erinevast linnasesordist pruulitud Alexander Dumas (vanem), kuhu on lisatud ka veidi Gaskoonia apelsine ja lõpuks ka Briti ale 1984, mis on mõeldud pigem vaatamiseks, kui tarbimiseks. 

Rahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe kinnitas, et see ei ole Rahva Raamatu viimane plaan sel aastal. "Me oleme mõelnud ka uutele teenustele: esimesena ettelugemise ning hiljem ka läbilugemise teenuse pakkumisele."

Rahva Raamat on Eesti suurim ja vanim raamatumüüja, olles tegutsenud juba 1912. aastast.

Jahimehed õpetavad põtru teed ületama

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) käivitas täna, 1. aprillil projekti "Aita põder üle tee!". Sellest tulenevalt võib päeva jooksul Eesti suurematel maanteedel märkide "metsloomad teel" mõjupiirkonnas näha toimetamas oranžides vestides jahimehi. Üheskoos õpetatakse Eesti suurimaid imetajaid, põtru, teed ületama.
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on põtrade aitamine. "Põder on metsloom, kes siiani pole tegelikult lõplikult aru saanud, millist ohtu liiklus talle kujutab," selgitas Puust. "Selleks, et näidata põtradele, kuidas on turvaline maanteed ületada, kasutame Tori hobuseid, kellele on põtrade leidsarved pähe kinnitatud," täiendas ta.

Eelmise aasta loendusandmetel hindasid jahimehed Eestis põtrade arvukuseks kõikide jahipiirkondade kokkuvõttes ligikaudu 11 500 isendit. Põtrade ja teiste suurulukitega juhtub aga igal aastal hulgaliselt liiklusõnnetusi, mis ohustavad ulukeid. Mullu registreeriti If Kindlustuse andmetel 833 metsloomaga seotud kaskokindlustuse kahjujuhtumit, ent reaalne (registreerimata) metsloomadega kokkupõrgete arv võib olla veelgi suurem.

Põhjamaadest ligihiilivad haigused ja karmistuvad eluolu on põtradele ohuks. "Sellise aktsiooni on tinginud elu ise ja kuna inimene on põdrale probleemi tekitanud, siis on tal moraalne kohustus ka seda aidata lahendada," põhjendas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. "Meie maanteevõrk on tihe ja liiklusintensiivsus suur, aga põder suhteliselt vanapärase liigina ei ole nende tingimustega siiani kohanenud," lisas Korts.

Projekt "Aita põder üle tee!" viiakse läbi mitmes Eesti paigas. Projekti eestvedaja Eesti Jahimeeste Selts on põtrade abistamise operatsiooni kaasanud vabatahtlikke jahimehi üle Eesti. Jahimehed paluvad kaaskodanikel suhtuda mõistvalt nende poolt läbiviidavasse aktsiooni.

Vanemuine võtab eesti keele kõrval kasutusele ka võru keele

Vanemuine kui suurim Lõuna-Eesti professionaalne teater on otsustanud pöörata oma näo enam lõunaeestlasest vaataja poole ja lisab alates 1. aprillist oma reklaammaterjalidele, kodulehele ja kavalehtedele ka võrukeelse variandi. Samuti võib soovi korral võru või setu keeles suhelda teatri kassapidajate, infolaua ja muude administratiivtöötajatega.

"Võru keel kui üks Lõuna-Eesti põlistest piirkondlikest keeltest on alati kuulunud Vanemuise huviorbiiti,“ ütleb Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson. "Mäletatavasti oli just Vanemuine see professionaalne teater, kes alustas 1990ndate keskel võru- ja setukeelsete etenduste andmist, viimastel aastatel oleme seda traditsiooni jätkanud Lõuna-Eesti erinevates paikades mängitavate suvelavastustega. Asjade loomulik jätk on Lõuna-Eesti dialektide juurutamine ka teatri ja avalikkuse vahelise suhtluskeelena.“

Võru keel Vanemuise teatri kunstiliste püüdluste uue eneseväljendusena on valitud põhjusel, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis võru keele oskajaid tervelt 75 000. Järgmiseks etapiks keele populariseerimisel on Vanemuise teatrijuhi sõnul kollektiivis ka võru ja setu keele kursustega alustamine. "Vaid Merle Jääger on sellest vabastatud,“ lisas Toomas Peterson. Ühtlasi tunnistab ta, et uute töötajate otsingul muutub nüüdsest esitatavas CV-s oluliseks ka mõne Lõuna-Eesti keelemurde hea tundmine.

"Võru keelt mitte nii hästi tundev Vanemuise külastaja, kes satub teatri kodulehekülge külastades esmalt võrukeelsele variandile, võib olla esialgu pisut segaduses. Siiski loodame, et tegu on vaid esialgsete kohanemisraskustega,“ mainib teatri turundusjuht Ave Svarts.

Nii leiame teatri mängukavast edaspidi balletiõhtu "Risttii. Astmine valgustõ” ("Crossroads. Step into the Light“), lastelavastuse "Latsõpõlvõbänd” ("Lapsepõlvebänd“) ning draamalavastused "Hää põ´atuulõ vasta” ("Hea põhjatuule vastu“), "Üüroiduski” ("Öörändurid“), "Pildi päält maha sadaja´” ("Pildilt kukkujad“), "Lainit murdõn” ("Laineid murdes“), "Hää´tütrigu´lääva taivahe (tõsõ´kaese´esi´, kuis saava) ("Head tüdrukud lähevad taevasse. Teised vaatavad ise, kuidas saavad“). Muusikateatri repertuaaris on muude hulgas operetikava "Õdak Kalmaniga” ("Õhtu Kalmaniga“), ooper "Onegini Jevgeni” ("Jevgeni Onegin“) ning muusikal "Või imäkene külh!”("Mamma Mia!“).

Kõigil võru keele oskajatel on 1. aprillil Vanemuise kassas aga soodne võimalus hankida 9 eurone sooduspilet mistahes aprillikuu etendusele Tartus, piisab vaid võru keeles kassapidaja poole pöördumisest.

Eesti Maanteemuuseum avab riigitöötajate jaotuspunkti

Eesti Maanteemuuseum on saanud riigilt rohelise tule, et avada käesoleval sügisel muuseumi territooriumil riigitöötajate jaotuspunkt. Kohavalikul sai otsustavaks muuseumi  paiknemine strateegiliselt ja ajalooliselt olulises paigas: Eesti kõige terviklikumalt säilinud hobupostijaamas.

Eelmisel nädalal arutati valitsuse kabinetinõupidamisel vajadust viia kuni  1000 avaliku sektori töökohta Tallinnast välja. Et tänaseks ei ole lõplikult selge, kuhu ja millised ametikohad viiakse, võttis valitsus enne peenhäälestamist vastu otsuse jagada töötajad maakondade vahel vastavalt igapäevastele vajadustele. Seetõttu rajatakse Põlvamaal Varbusel asuva Eesti Maanteemuuseumi juurde ajutine riigiametnike jaotuspunkt.

Jaotuspunkti ülesandeks on  pealinnast välja viidavate  riigiasutuse töötajate igapäevane ümberjaotamine ja laialivedu erinevatesse maakonnakeskustesse. "Selline ettepanek valitsuse poolt oli muidugi veidi üllatav, ent tõtt-öelda ka äärmiselt loogiline,“ sõnas muuseumi juhataja Kadri Valner. "On ju maanteemuuseum rajatud  1862. aastal tööd alustanud Varbuse hobupostijaama, mis tegutses enam kui 70 aastat. Postijaamad toimisid tollal kui logistikakeskused. Siin on säilinud vajalik taristu nii hoonete kui ajaloolise mälu näol. Postijaamas on olemas juba 150 aastat tagasi spetsiaalselt ootamiseks rajatud ruumid, mis ei vaja täiendavat kohandamist. Samuti on säilinud ohtralt postijaama töökorralduslikke dokumente, mida on võimalik võtta aluseks nii laialiveo marsruutide koostamisel kui vajaduste sorteerimisel,“ lisas Valner. Jaotuspunkti asukoha valikul sai üheks määravaks asjaoluks ka see, et muuseumi territooriumil on uus, 400 kohaline parkla.

Esialgse kava kohaselt transporditakse pealinnast välja saadetud ametnikud Varbusele igapäevaselt ning tööpäeva lõppedes saadetakse Tallinna tagasi. Maikuus valmib muuseumil 500 m² suurune abihall, mis võimaldab ametnike hoiustamist ka ööpäevaringselt ning tagab märkimisväärse kokkuhoiu transpordikuludelt. Seniks on maanteemuuseum lubanud ametnike laialiveoks kasutada ka Varbusel olevaid museaalseid sõidukeid. Ülesannete efektiivsemaks täitmiseks on plaanis taastada ka postijaama ülema ametikoht, kes keskuse igapäevast tööd korraldama hakkab.

5. aprillil külastab Eesti Maanteemuuseumit ametliku Põlvamaa riigivisiidi käigus president Kersti Kaljulaid, et muuhulgas arutada ka loodava jaotuspunktiga seotud küsimusi.