"Kui sa mõtled kuulajana, siis ilmselgelt see võidulaul mulle väga palju ei anna ja kõik need järgmised neli ja viis kohta, ma pean kõiki paremateks lugudeks. Puhtalt võistlejana ja Euroopa finaalis, no mine sa tea, võib-olla see on sellise läbiproovitud ja balkanimaitsega, väga vanaaegne. Ma ei taha kõiki neid sõnu öelda, mida ma selle loo kohta võiksin öelda. Võib-olla ta on väga hea võistleja ja võistlushobune," rääkis Pihel Raadio 2 hommikuprogrammis.

Ta lisas, et tegelikult polnud kümne finalisti seas ühtki täiuslikku lugu. "Kui nüüd laupäeval kõik Eesti võistluslaulud olid ära kõlanud ja mulje oli tegelikult väga hea, polnudki ühtki viletsat nende hulgas ja juba kõrv harjub ära ja mõtled nonii, et nüüd tuleb üks pomm ja lähme Euroopasse, lööme platsi puhtaks, aga siis tuleb lavale Rootsi mees, käib esimene viis-kuus lööki muusikat ja siis saad aru, et meil on võidulauluni päris pikk tee minna küll," ütles Pihel.

Finalistide seast tõi Pihel esile Kerli võistluspala, millega oleks võinud Euroopas läbi lüüa. "Vaadates kogu numbrit tervikuna, siis saalis oli ta peajagu üle ülejäänud numbritest, aga võib-olla tema äärmisesse minev plära selle loo ümber ja äärmusesse minev pingutatus selle loo juures jääb Eesti publikule ilmselt natukene võõraks," tõdes Pihel.

"Verona" puhul usub Pihel, et tegureid on väga palju, mis määravad selle edu Eurovisioonil. "Tal kindlasti on oma minek. Vanemad televaatajad, kus tahes maailma otsas, arvavad, et selline lugu on kindlasti suhteliselt hea. Kui ta on niivõrd tuttav ja ütleb igast punktist, et ma olen sind juba kuulnud, siis see ongi võib-olla mingi hiti läbilöögi eelduseks, et ma oleksin nagu seda lugu juba sada korda kuulnud," selgitas mees.

Ta lisas, et looga on juba praegu roppu tööd tehtud ning kalkuleeritud iga viimse detailini, mistõttu pole teda Eurovisiooniks enam vaja palju muuta. "Väga huvitav oli jälgida, mis seal laval toimus. See oli puhas telenumber, et laval nad mõjusid päris veidralt, kuidas Koit lava ühest servast teise järgmisesse kaamerasse kõndis," selgitas Pihel.

Pihel ütles, et talle on meeltmööda ka Eesti Laulu hääletussüsteem, kus loevad nii televaatajate kui ka žürii hääled. "Rahva kaasamine on väga hea, aga võib-olla objektiivselt oleks žürii ja publikuga lõpuni koos minnes tulemus veel tugevam ja löövam," arvas Pihel.

Ta lisas, et kuigi Eesti Laul on tervikuna väga uhke projekt, on arenemisvõimalusi veel ning üheks variandiks on liikumine suurhallist välja. "Võiksime nüüd minna mööda Eestimaad. Me võime ehitada igasse maakonda väikese žürii ja panna kaamera püsti. Tulla üle Eestimaa sisse ja võib-olla ajaliselt saab seda pikendada ja hääletusprotsessi põnevamaks teha," pakkus Pihel välja.

Ta lisas, et Eurovisiooniks on Eesti igal juhul valmis. "Muidugi on olemas, palju parem kui eelmine kord oli," kinnitas ta.