Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

"Pealtnägija": eestlased on droonide ekstreemses maailmas tegijad

Mehitamata kaugjuhitavad õhusõidukid ehk droonid on saamas pea sama tavaliseks kui mobiiltelefon meie taskus. Eestlased on drooninduses mitme asjaga maailma esirinnas, alates luuredroonidest ja droonivõidusõidust kuni selleni, et eesti meeste klipp kandideerib droonifilmide Oscarile.

Droonindus oli algul nagu reegliteta Metsik Lääs, aga nüüd on üha tõsisem rahateenimise koht, vahendas "Pealtnägija".

Ebamaised ilukaadrid Sahara kõrbest Põhja-Lapi lumiste maastikeni, tähesõdu meenutavad manöövrid, mis tavainimesel pea ringi käima panevad – see ei ole arvuti loodud illusioon, vaid päris elu, kus määrab eesti meeste silma täpsus, käte osavus ja mõnikord ka külm närv.

Drooniaktivist Kaupo Kalda on igapäevaselt disainer, kel on alati olnud kirg nii puldiga autode kui ka kaamerate vastu. Kolm aastat tagasi tutvus ta droonidega, kus kaks hobi kokku said. Ta kiindus kaugjuhitavatesse lennumasinatesse niivõrd, et nüüd, kui esimesed kevadveed voolama hakkavad, veedab ta poole oma tööajast droone lennutades.

Kaupo on keskendunud just fotodele. Pilt ei tähenda tingimata ainult ilu jäädvustamist, vaid sel on ka selge praktiline pool. Näiteks on Kaupolt tellitud töid, kus ta pildistab reoveejaama, et töö tellija saaks aru, milline infrastruktuur seal on. Lähiajal ootab 43-aastast droonipiltnikku näiteks prügimäe ja pühakoja pildistamine.

"Päästeteenuste inspekteerimine. Üks kirik tunneb huvi, et vaadata üle, kuidas ülemise osa ja kupli olukord on. Väga praktiline. Ma teen selle poole tunniga ära," sõnas mees.

Kaupo lõi Facebookis eraldi grupi, kus Eesti lennutajad kogemusi ja materjale jagavad ning kõikvõimalikke lennumasinaid müüvad. Nende kahe drooniga, mis Kaupol endal on, on saanud ta lennata alles mõned korrad.

"Sellega on see asi, et nii kui uus mudel tuleb, on eelmine kohe vanaraud. Need kaks siin laual on ka täiesti tutikad ja neid on vaja paratamatult igal aastal vahetada, et sa oleksid kõige paremini varustatud."

"Pealtnägijas" näidatud suurem droon maksab umbes 7500 eurot ja pildistab sisuliselt profikaameraga, lendab 100 kilomeetrit tunnis ning on ülimalt stabiilne, nutikas ja tark.

Teine Kaupo droon on aga nii väike, et mahuks isegi taskusse. Kusjuures, selle umbes 1500 eurot maksva tiivulisega julgeb piloot ka siseruumides õhku tõusta. 

Üldiselt ei ole aga siseruumides lendamine soovitatav, sest seal on tavaliselt inimesed ja neli kiiresti töötavat tiivikut võivad muutuda ohtlikeks saeketasteks.

Loata lendamine võib lõppeda väärteoasjaga

Keegi ei tea, palju Eestis droone on. Droone müüakse nüüd juba isegi toidupoes. Kuid vähesed teadvustavad, et juba viimased kaks aastat kehtivad tegelikult reeglid. Drooniga ei tohi ilma lennuameti loata tõusta üle 150 meetri kõrgusele ning luba on vaja ka suuremates linnades, lennujaamade lähistel ja piiritsoonis. Iga päev antaksegi paarkümmend sellist kooskõlastust välja. Loata lendamine keelualas võib halvemal juhul kaasa tuua väärteoasja.

Lennuamet jagab maaletoojatele infolehti reeglitega, mis peaks teoorias kliendile ostuga kaasa antama, kuid paljudele on ohutu lendamise ABC võõras. Seda demonstreerivad ka internetis levivad videod õnnetustest.

"Üldiselt, jah, kipub olema nii, ma arvan, et kolmandik droone sajab alla. Aga see on piloodi viga. Ta ukerdab kuhugi otsa, läheb uljaks, sõidab tagurpidi, selja taha ei näe ja siis on puuoksad või elektritraadid juba ees," sõnas Kaupo Kalda.

"Pealtnägija" tutvustas ka Ville Vellendit, kelle leib on droonide lennutamine. Esmapilgul tagasihoidlik ettevõtja teeb koostööd rahvusvahelise filmitööstuse mõnede kõvemate tegijatega. Hobist alanud töö tähendab, et Ville veedab enamiku oma ajast kohvrite otsas.

Tipptasemel on see meeskonnatöö. 43-aastane Ville on droonipiloot, eraldi juhib teine inimene droonile paigaldatud kaamerat. Ville ja tema meeskonna filmide ning reklaamide nimekiri on pikk ja suurem raha liigub välismaal, aga Eesti vaataja on tema efektseid kaadreid näinud näiteks filmides "1944" või "Supilinna salaselts".

See droon, mida Ville "Pealtnägija" silme all kokku pani, maksab üksi ainult paarkümmend tuhat eurot, kuid suurtele võtetele ei lennata kunagi vaid ühe drooniga. Loeb komplekt.

"Üksi ainult sellest droonist ei piisa, et teha mingit võtet kuskil, sul peab olema neid mitu. Peab olema see akundus, laadimise võimalus, kõiksugused videosaatjad ja stabilisaatorid. See kõik võib maksta 100 000 eurot ilma kaamerata," ütles ta.

Hollywood ja suured eelarved kõlavad glamuurselt, aga tegelikult on see raske ja närvesööv – lennata saja kuni kahesaja pagasi ülekiloga järgmisele võttekohale teise maailma otsa, panna ennast kibekiirelt püsti, ja olla valmis tegema oma osa õigel hetkel ilma ühegi eksimuseta. Ja vajadusel kümneid duubleid.

Droonifilmide Oscarid

Tõsiasja, et Ville ja tema kaaslased on maailma tõelises tipus, näitab juba see, et New Yorgi droonifilmide festivalil on nad nomineeritud oma videoga. Võitja selgub märtsi keskel.

Kuigi paljud filmitegijad eelistavad juba tellida droone odavamate ja lihtsamate kaameratega tegijatelt, ei karda Ville, et droonide massidesse minek temalt töö ära võtaks.

Filmidroon, mida Ville "Pealtnägija" ees kokku pani, on toodetud Eestis. Viimsis tegutsev ettevõtte Threod Systems teine haru toodab aga militaardroone, mille üks kasutusala on luure. Eestis on militaardroonide tootmisele keskendunud ka ettevõte ELI, kes muide tutvustasid end eelmisel nädalal maailma ühel suurimal kaitsetööstuse messil Abu Dhabis. Militaardroonidus on aga on täiesti omaette suur teema.

"Pealtnägija" käis kaemas ka Kristjan Vaga ja Rando Mere ning nende sõprade droonide võiduajamise treeningut. Inglise keeles nimetatakse seda drone racing’uks.

"On droon, selle peal kaamera, piloodil on prillid ees ja pult käes. See videopilt jõuab droonist prillidesse ja sealt toimub drooni juhtimine," selgitas Vaga.

Nõrganärvilisel võtab võistluspiloodi vaatevinkel kõhust õõnsaks. Rajale jäävad erinevad takistused, mille vahelt, üle või ümber tuleb teistest kiiremini põigata. Võisteldakse nii sees kui väljas ja nii päeval kui öösel, nii et vahel näevad võistlused välja nagu kaadrid ulmefilmist. Mõistagi on need droonid just võistlemiseks loodud.

Võistlusdroon maksab keskmiselt 200-300 eurot. Kuna mäng käib võimete piiril, kiiruse ja täpsuse peale, siis tähendab see paratamatult, et tehnika sõidetakse tihti tükkideks.

"Paar nädalat tagasi sõitsin viimati ja lõhkusin kõik oma masinad ära," ütles Vaga.

On perioode, kus Kristjan käib igal õhtul droone lennutamas. Võistlused toimuvad praegu korra kuus näiteks Sauel ja suvel tihedamini. Maailmas liiguvad droonivõistluses auhinnarahadena miljonid eurod. Eestlased on siiani edukalt osalenud võistlustel Lätis, Leedus kui ka Soomes.

"Pealtnägija" arvas kokkuvõtteks, et drooninduses toimub tormiline areng ja uusi rakendusi ning ärisid leiutatakse iga päev, alates põldude väetamisest kuni pakiveoni otse tagahoovi või verandale. Tundub, et peaaegu ainus piirang on hetkel fantaasia.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: