Tegemist on esimese nii suure jahirelvade näitusega Eestis. Haapsalus saab näha nii talupoegade endi meisterdatud püsse kui ka Eestis tegutsenud ja üle Tsaari-Venemaa tuntust kogunud meistrite loomingut, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Ajaloomuuseumi teadur Jaak Mäll rääkis, et jahipüssid jõuavad muuseumikogusse tänu koostööle politseiga. Näiteks kuurilakast leitud püssi ise otse muuseumi viia ei tohi.

"Aga veel kümme aastat tagasi tuldi meile kõvasti pakkuma neid. Üldiselt leidrelvad tuleb politseisse viia, mitte muuseumi. Me ei saa neid vastu võtta niisama," rääkis Mäll, kes on näituse "100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed" kuraator.

Näituselt võib leida väga eriilmelisi relvi. Mõni neist on eksootilisemat päritolu, teised aga valminud Eestimaal.

Jahipüss oli asi, mida talupoeg niisama minema ei visanud. Vastupidavamad osad ja püsside üldilme jäid põlvest-põlve sageli samaks.

"Mille puhul on selgelt teada, et 20. sajandi alguses on seda püssi veel jahil käimiseks kasutatud, sellel on peal 1650-1670 tehtud raud," selgitas Mäll.

Eestis tegutsid 20. sajandi alguses vennad Passupid, kes olid Tsaari-Venemaa lõpukümnendite ühed paremad jahirelvameistrid. Neil oli Tallinnas asuv elektrifitseeritud töökoda ja oma pood. "Rihtisid püsse, tegid kõik nii-öelda täpselt tellija tahtmiste järgi," ütles Mäll.

Eesti iseseisvumise järel läks aga Passupite äri allamäge, sest kadusid rikkad kliendid, kelleks olid tsaaririigi ohvitserid ja baltisaksa parunid.

Näitusel olevast sajast püssist pea kõik pärinevad Eesti Ajaloomuuseumi kogudest. Näitus jääb Haapsalu raekojas avatuks järgmise aasta detsembrini.