Saates olid külas Martin Makarov ja Victoria Makarov, kes otse-eetris päheõppimise nipid kasutusele võtsid ning saate lõpus luuletuse ette kandsid. Õppematerjaliks oli Merike Rüütli luuletus "Kes see kisab köögis?".

"Lapse aju areneb, mida rohkem seda ajutreeningut saab, seda paremini aju tulevikus funktsioneerib. Ajurakud arenevad ja inimese aju saab olema võimekam," rääkis päheõppimise metoodik Kerstin Kööp.

Kööp ütles, et päheõppimine tuleb kasuks ka täiskasvanutele. "Selleks on omad nipid, igat asja saab omandada erinevalt. Mõni peab korrutama asja iga natukese aja tagant, mõni kirjutab üles, tal on visuaalne mälu, mõni leiab ühise joone," kirjeldas Kööp.

Laste puhul on kergem - tuleb tekst ette lugeda, see läbi arutada ja siis väikeste lõikude kaupa õppima hakata. "Soovitatakse päevas mitu korda korrata," lisas Kööp.

Mõned nipid peagi algavaks salmide õppimise ja ettelugemise perioodiks:

Kõigepealt tasub lugeda luuletus ette ja arutleda üheskoos selle tähenduse üle, et laps saaks salmi mõttest aru. Seoste loomine aitab õiget sõna tuletada.

Rea või kahe rea kaupa hakatakse seejärel luuletust kordama. Siis võetakse kordamiseks ette terve salm ja lõpuks terve luuletus.

Väikeste lastega tasub alustada lühemast luuletusest ja minna edasi lapsest sõltuvalt.

Luuletus peab olema eakohane, et poleks liiga pikki või keerulisi sõnu.

Keerulisemate sõnade või sõnapaaride puhul saab läbi arutada miks seal selline sõna on, kas see on ka päriselt olemas või on ta sinna riimi pärast kirjutatud. Saab mõelda lapsega välja oma riime sellele sõnale.

Hea, kui kogu protsess on võimalikult mänguline, dramatiseeritud või sinna juurde käib mingi jutuke, et oleks põnevust ja tahtmist õppida, soovitas Kerstin.

Üks hea motivaator on muidugi jõuluvana.